Harry Potter and the Half-Blood Prince - David Yates 2009On välja kuulutatud (terrori)ohu kõrgeim aste. Kõiki Hogwart´i (Ühendriikidesse, osariiki, linna) sisenejaid otsitakse läbi, uste ees seisavad valvurid (tänavanurkadel võib näha automaatidega relvastatud mäsupolitseinikke) ning riigi sisekliima on köetud tulikuumaks, kõik kahtlustavad kõiki musta jõu ("kurjusetelje") teenimises. Käib pidev nurga taga võõraste jutu pealtkuulamine ( täidetakse Homeland security küsitluslehti), sõbra kirjade läbilugemine (sõbra kirjade läbilugemine) ja üksteise järgi luuramine ( interneti, mobiilvõrgu ja telefonide jälgimine), saadud infokillud kantakse autoriteetsele võlur Dumbledore´ile (FBI, sõjavägi, politsei) ette, koputavad kõik ja pidevalt. Koos Harry Potteriga (noore värvatud nuhiga) vaadatakse läbi professor Slughorn´i mälestusi (turvakaamerate videosalvestisi, arvutiprofiile ja analüüse), et leida nõrk koht, paljastus Voldemori (terroristide) salaplaanides. Õpilastelt võetakse järjest enam õigusi eraelule - musutajad saadetakse laiali, kehtib õhtune liikumiskeeld (komandanditund) aga vastutasuks pakutakse olukorda unustama panevaid elamusi lendpalliplatsil (TV, spordivõistlused). Uus Maailma Kord on ületanud piiri inimeste ja muinasjutumaa vahel.
No mis see siis oli? Väike puhkus enne lõpuspurti või? Aga ega siis hoogu saa ka viimaseks jõupingutuseks valmistudes täitsa maha võtta, ikka peab proovima tempot säilitada, lihtsalt seadma korda oma meele ja füüsise, et järsu rebimisega võidukalt finišeeruda. Segavereline Prints aga näitas täielikku tuimust, kui ei oleks olnud roostikus jooksmise stseeni, jäänuks täitsa toppama. Paarkümmend minutit puudu kolmest tunnist aga materjali mida võis huvitavaks, tähtsaks, edasiviivaks ja põnevaks nimetada oli vaevalt poole tunni jagu, ikka päris nõrk tulemus härra David Yates´ilt. Kusjuures juba eelmise filmiga näitas mees halba maitset ja sellest ei hoolinud keegi, lastakse isegi lõpuni välja panna, solkida potentsiaaliga fantaasialugu. 1,5/5
Usama bin Laden saamas CIA käest abi võitluseks Afganistaani vallutava Punaväega.
Sinu esimene teksti osa oli niivõrd vaimukas, et tekkis loengus raskusi kõva häälega mitte naermise osas. :)
ReplyDeleteÜldiselt on mul seal teie kooli õppejõududega kokku räägitud nii, et võib isegi loengus naerma hakata, välja ei saadeta. Seda muidugi vaid juhul kui minu blogist oli turtsutav nali avastatud.
ReplyDelete