Alates hetkest kui Soprano oma blogis filmile kiitva hinnangu andis ( millegipärast ei leia ma nüüd seda arvustust üles ) on mul Anvil pidevalt radaris olnud. Nüüd avanes võimalus tutvust teha ja saab vaid esitada küsimuse, et miks ma nii kaua jokutasin, käesolev dokk oleks pidanud minuni juba kuid varem jõudma, head asja ei tohi ju kinni hoida, vaid peab vägisi sõpradele vaadata andma. No minu tuttavaist keegi mulle DVD-d toppima ei tulnud aga mina nii ei käitu, juba laenasin töökaaslasele ja sina ( Lauri! ) saad selle ka kohe kindlasti. The Story of Anvil oleks kahtlusteta maailma kõige parem rockibändi mockumentary juhul kui...tegu oleks lavastatud teosega aga nii see ei ole. Kõik ekraanil nähtu on otse elust enesest, vaataja võetakse kaasa kõigile nurjumistele ja möödapanekutele, näidatakse ühe bändi madalseisu nii lähedalt, et pane või käsi külge. Sinisilmsust, ekstaasi ja rumalust, ansambel Anvil on endiselt rivis! Aga ka kuhjaga südamlikkust, ehedat sõprust ja piiritut optimismi järgmise päeva suhtes, sest kui täna veel album ei müü, siis homme ületatakse kindlasti plaatinaplaadi norm. Lavastaja Sacha Gervasi on üle kahekümne aasta bändiga koos jõlkunud, tunneb tüüpe läbi ja lõhku ning tema kaamera ees avavad sõbrad oma hinge lõpuni, linti on saadud mõned rockumentary žanri kõige südantliigutavamad momendid. Armastusega tehtud dokumentaalfilm sõprade bändist. Jajah, sellest samast kanada Anvil´ist mida kaheksakümnendatel kassetilt kuulasid ja CD ajastu saabudes unustasid. 4,5/5
Anvil´i kolmeteistkümnes album, kas võite uskuda? Dokfilmis selle plaadi lindistamisest juttu tehtigi. Ülemise foto autor Brent J. Craig.
Photo of Lipps and Robb by Brent J. Craig
ReplyDeleteYes, sir!
ReplyDeleteArvustust ei teinud, aga sai mainitud augusti filmipäevikus.
ReplyDeleteSa kusagil vist mainisid põhjalikumalt? Võib-olla siis hoopis Filmiveebis või mäetan valesti.
ReplyDeleteFilmiveebis ka ainult poster ja hinne.
ReplyDeleteMüstika! Ma jumala kindlalt mäletasin, et lugesin sinu kirjutatud head arvustust ja veel imestasin, et kuidas sa selliste vanade hevikollide peale sattusid.
ReplyDeleteSiis ei tea, kelle arvustust lugesid...
ReplyDeleteSellest räägiti palju välismaa blogides ning kuna dokid+muusika on minu jaoks win win, siis oli must see. Bänd oli enne muidugi võõras.
Eks ma siis lugesin mujalt. :)
ReplyDeleteKõva film enivei kahju, et sa sellest ei siis kirjutanud pikemalt.
Ma ei tea, ma tean Anvilist aint 1-2 laulu umbes sel ajal kui sai aktiivsemalt hevi kuulama hakatud, ehk siis 80ndate teine pool.
ReplyDeleteRohkem kokkupuuteid selle bändiga pole
Dokk on kõva, kui Heikilt tagasi saan, annan sulle vaadata. Justkui Spinal Tap osa kakkonen.
ReplyDelete