Dear Zachary: A Letter to a Son About His Father - Kurt Kuenne 2008Dear Zachary oli dokumentaalfilm mis üles ehitatud emotsionaalsusele, mingit korralikku dokumentalistikat ja objektiivsust asja kujutamisel siit otsida ei tasu. Film on alul videoalbum lavastaja sõbra pojale, tutvustab hetkel veel imikueas olevale Zachary´le filmilindile võetud isa sõpru ja sugulasi, sest mees ise seda oma pojale teha ei suudaks. Väidetavalt lapse isa mõrvati, kuid juriidiliselt mitte ning siin hüppab sisse filmi esimene ebakõla, mõrvarit koheldakse ja osutatakse mõrvarina, kuigi süüdimõistvat kohtuotsust ei ole toimunud. Tugevalt opositsioonis jänkide endi usuga kohtusüsteemi vankumatusesse aga mõistetav, sest "mõrvar" on kanadalane ja ja kohus oli kanada oma ning naabrite kohtusüsteemi nõrkustele võib häbi tundmata osutada. Paljud filmis seda ebaviisakalt ka teevad ja asja inetu kontrast tuleb eriti selgelt esile lõpplahendust nähes.
Teise suurima apsuna võib ette heita segadust, et kellele film lõpuks suunatud on, sest järjest uusi pühendamisi silmas pidades oleks lõppmontaaži ajal pidanud selle järgnevusega arvestama, mitte adresseerima filmi sisu pidevalt kord ühe kord teise inimese suunas, lisaks veel lausa apsakatena mõjuvalt kõnetada aeg-ajalt vaatajat. Minule aga tõi see otsene filmivaataja poole pöördumine silme ette hoopis globaalsed tragöödiad ning pigem eelistasin selle pere juhtumit nende endi vahelise kurbloona, kui küünikuna asetada Zachary massimõrvade ja näljahädade mõõtliistule. See oli küll puhtalt mu enese mõtteuide filmi vaadates. 
Aga neid möödapanekuid ei pea arvesse võtma, sest ega tegu ole professionaalse lähenemisega, vaid intiimsemat laadi amatöördokfilmiga, tehtud sõbra poolt oma sõbrast ning tänu lavastaja enda meeletormide vahetusele ka sisuvalikus mõistetav. Valu on vaja näidata, pettumust ja viha kuhugi suunata ning seda arvesse võttes aga ei saa logisemist kuidagi ette heita, ei mindud ju Oscareid jahtima, vaid jäädvustati mälestust. Seda tehes oli aga film väga tugeva emotsionaalse laenguga, filmi vaatamisest on nüüd möödas mitu kuud ja kurbuse šokk ei ole siiani vaibunud. 4/5
Zachary vanaema ja vanaisaga.
Nägin seda filmi ka paar kuud tagasi ja siiani on meeles .. tolle psühhonaise ja zachary vanavanemate vaheline suhtlus lõi täiesti pahviks
ReplyDeleteSa pead silmas seda limiteeritud teemade olemasolu, et paljust ei saanud kohtuvaidluste tõttu juttu teha, pidevalt pidi enda sõnu enne väljaütlemist kontrollima?
ReplyDeletejah ja üldiselt seda situatsiooni kus nad pidid oma poja mõrvariga pidevalt koos aega veetma
ReplyDeleteJah, ma mõtlesin hiljem ka selle peale aga mis sa teed, lapselast tahaks ju näha. Karm värk.
ReplyDelete