Watchmen

Watchmen - Zack Snyder 2009

Ei ma hakka seletama, et film on koomiksist parem või vastupidi, sest ühtväärse elamuse pakkusid mulle mõlemad. Küll aga on mul hea meel, et koomiksi lugemisest piisavalt aega möödas ning seetõttu oli filmi hulga huvitavam vaadata, üldpilt oli meeles, kuid tegevuse kronoloogilisus ning mõningad pisidetailid tulid vaatamise käigus taasavastavatena ja pakkusid põnevust seal kus peaks nagu juba ette teadma mis toimuma hakkab. Samuti pakkusid koomiks ja film erilaadset kogemust, esimene rääkis minu jaoks superkangelastest ja teine inimestest. Esimesena torkas silma maailma alternatiivsus, sest kui koomiksist jäi mulje kui lihtsalt väheke vussis maailmast, siis aitas film paigutada ajaloo täpselt õigetesse raamidesse, andis mõista kui palju praegust olukorda on mõjutanud mõnede Valvurite käitumine, kuidas see tuumasõja oht on otseselt seotud ajaloo väärastamise läbi. Seetõttu mõjus ka lõpus nähtav üliinimlik ohverdus musta naljana, oma vigade parandamisele teiste elusid kaalule pannes, egotrippide ultimaatse tipuna millest kõrgemale enam samme ei võta ja vaid tänu sellele ollakse võimelised mingitlaadi rahu looma. Ka 1985-nda aasta NY kandis ajalooväänajate pitserit, peegeldas nende endi tõekspidamisi ja meelelaadi. Kõige eredamalt kerkiks seda maailma iseloomustades esile sõna küünilisus millele järgneksid kohe tumedus ja fataalsus - laad milles The Comedian, Rorschach, Ozymandias ja Dr. Manhattan elasid, mida nende teod tootsid ning nende olemus lõpmatult toitis. Lõpp, nii isiklikul kui globaalsel skaalal, oli selle läbi ettehoomatav ning kuigi meie endi maailm ei paku Moore´i asendusajaloole palju paremat alternatiivi, võime siiski kõrvalseisjana nentida, et ilma (super)kangelasteta elame ilma paljude hirmudeta. Who watches the Watchmen? Kiitust peab jagama karakteritele mis õige castingu läbi pakkusid palju rohkem kolmemõõtmelisust kui nende 2-D vennad koomiksilehekülgedelt. Sügavus, emotsionaalsus või selle puudumine, kõike seda oli lihtsam ekraanilt mõista kui koomiksis ja seetõttu nimetangi filmi inimestest rääkivaks, koomiksit aga andmas au tõeliselt suurtele superkangelastele. Kõigi tegelaste motiivid ja hingeelu oli toodud ülima sümpaatsusega esile, kõik kangelased olid arusaadavad ning südamega kaasaelamist väärivad. Watchmen tegi transformersiliku triki, ainult et autod ei muutunud robotiteks, vaid superkangelased muutusid inimesteks. 5/5

Eriti soovitan veel tähele panna viiteid maailma filmiklassikale ning kuulsatele reklaamidele, Watchmen kasutas ära nii mõnegi dekoratsioone kui ka otseselt näitas neid.