Geuddae geusaramdeul - Sang-soo Im 200524-ndal veebruaril olin minagi presidendi vastuvõtule kutsutute hulgas, kuid loobusin minemast. Põhjuseid oli mitu. Esiteks avastasin, et mu peokingad on juba kergelt väsinud välimusega ja sama võiks öelda ka peoülikonna kohta. Uute rõivaste ostmine oleks aga olnud kulukas väljaminek ajak kui iga rahakotis olev kroon loeb, samuti oleks kaasa pidanud õmblejalt tellima peokleidi ja selle maksumus on hoopis teises katogoorias kui minu tagasihoidlikud( kuid korralikud ) kingad, pintsakud ja viigipüksid. Kultusi tuleks ka joogile teha, sest kuigi Estonias jagatakse Viru Valget tasuta, siis ennast teades lõpetan nagunii Levikas ja seal pead juba oma tengelpunga kergendama. Teiseks oli 24. minu tööpäev ja selle asemel, et ETV kaamerate jaoks kulutusi teha, istusin ma tööl, lugesin läbi kaks koomiksit ja kogu see aeg tiksus veel topelt töötasu. Kolmandaks poleks muidugi tahtnud vabamüürlasel, nagu heal sõbral, kätt suruda.
Snäkke oleks muidugi võinud pugida nii, et kerge kripeldus õhtul koju jõudes oli ikka sees. Otsustasin tunde peletamiseks vaadata korea ajalootaustaga filmi president Park´i mõrvast ja sellega seonduvast. Vahemärkusena olgu öeldud, et käesolevat filmi olen üldse elus kõige rohkem vaatama asunud, nii umbes kümnel juhul ja iga kord vaid minut-paar poolelijäänud kohast edasi jõudnud, seekord siis sai Ilvese peole mõeldes lõpuni jõutud. 
Tegu oli tõsielu ja fiktsiooni segava looga mis keskendus ööpäevale Korea Rahvusliku Luure agendi Ju elust, selle aja jooksul aga toimub nii mõndagi vapustavat ja paika tuleb panna oma lojaalsused ning prioriteedid. Musta huumori ja poliitsatiiri võtmes tuuakse vaatajani ühe "paleepöörde" täideviimine, sellega seotud traagilised ja koomilised taustad, kogu tähtsa hetke haprus, otsekohene julmus ja ja paratamatult juhtuvseostuv äpardlikkus. Mõrv ootamatult justkui selgest taevast ja ei mingit generaalplaani edaspidiseks, fataalne muutuste ootamine ja suitsiidimissioon kohusetundest oma ülemuste vastu. 
Filmi tekitas koreas palju kõmu, seoses okupatsioonihaavade ja Park´i isikukultuse haavade lahtirebimisega ning ka see DVD-le jõudnud versioon on juba tsenseeritud. Vaadates oligi kahju, et kõiki nüanse ei taipa ja kogu pila ei taju, sest ei ole lihtsalt kohaliku kolmekümneaasta taguse poliitilise situatsiooniga nii kursis. Lapsepõlvest mäletan küll AK kaudu näidatud üliõpilaste valitsuse vastaseid protestiaktsioone, kuid üldpilt on siiani aukudega. Film aga kõlbab vaadata ka poliitikavõhikule, sest lõppude lõpuks näidatakse koreapärases humoristlikus vormis üht atentaati. Pange tähele filmis toimuva sarnasust Stalinit ümbritsevaga ja hiljem üht äpardunud viidet Brešnevile. 4/5
Vandenõulased.
Kurat, kindlasti jäid sul head naljad nägemata, kui presidendi vastuvõtule ei läinud.
ReplyDeleteShõuprogrammis oli kindlasti mõni naljamees, nagu oskarite jagamisel Hugh Jackman, kes teeb end tüsedaks söönud prominentidele ja kuulsustele mõne tabava naljalaulu sellest, kuidas nüüd kitsastel aegadel ei saa Vabariigi aastapäeval korralikku šõuprogrammigi teha ja siis suured prominendid kõkutavad naerda, rüüpavad šampust ja pistavad kausist supilusikaga kaaviari.
Mulle oleks kaaviari asemel see kõrvetatud kamajahu maiustus meeldinud. :)
ReplyDeleteTelest vist kanti mingit programmi ka ette aga olin tööl ja ei näinud. Muidugi oleks see jäänud ka kodus vaatamata, televisioonikaabel pole mul isegi telkusse ühendatud ja laste juurewsolekul meie peres telerit ei kävitata. Vähemalt esialgu mitte.
Ma isegi poole silmaga vahtisin, aga endale tüüpiliselt - hääl maas, kõlaritest möirgamas ameerika surmametall. Suht booring oli, niipalju kui aeg-ajalt pilku tõstes märkasin.
ReplyDeleteL.
Kas Mirtel Pohlat siis ei olnud kutsutute seas? Ma nägin lehes fotot, et Evelin Pang ja ta kondine kaasa olid küll ringi patseerimas.
ReplyDeletePange ei näinud, kondisest kaasast rääkimata, mul pole au kumbagi tunda.
ReplyDeleteMirtelit ka ei näinud :(
Aga no ma vaatasin seda pingviinide patseerimist ikka väga põgusalt.
Mis sa ise arvad, kumb on huvitavam, kas ülikarm-noir-hardboiled-cyberpunk romaan + Six Feet Underi viimane plaat või mingi tähelepanuvajadustega isehakand sinivereliste pralle kuskil ida-virumaal.
L.
Ahh oli Jõhvis jah. Hea, et ei läinud, teab veel kuidas tagasi koju oleks saanud.
ReplyDeleteKui Juur ja Kivirähk jooksid ning lällaksid raadios vastuvõtu ajal siis vaataksin raudselt alati. Ega ma ilma arvatavasti eurovisiooni ka ei jälgiks.
ReplyDeleteMis versioon sa filmist vaatasid? Mingi pidi olema selline, kus algus ja lõpus on natuke dokumentaal. Uus Uncut DVD jõudis poelettidele 23 veb.
ReplyDeletePresident's Barberis oli väike koomiline lõik president Park Chung Hee atentaadist.
Vana nimi lendas prügikasti.
Hei Trash, joome ja lällame miski järgmise suurema ürituse ajal? Kanname selle msn-i või miski muu meediumi vahendusel huvilistele koju kätte ka.
ReplyDeleteL.
@Mets
ReplyDeleteKas nad siis ei teegi sellist ülekannet?
@Kang-pees
Ma vaatasin paar-kolm aastat tagasi hangitud versiooni ja ega uut uuesti üle vaataks. Barberis aga ma üldse seda kohta ei mäleta, kuigi vaatasin filmi ja alles 2 aastat tagasi.
@L
Jajah, idee pole laita aga lõpus võib teostus ikka kahvatu välja kukkuda. :)
Minuteada mölisevad mehed vaid eurovisiooni aegu erisaates nii ,et sa saaksid koos Lauriga kenasti isikliku saate teha. Ostate järgmine aasta viina ja mikkari. Panete skype vms viguri seda netti jagama ning kommenteerite.
ReplyDeleteVot need vigurid on minu jaoks sellised imevigurid, et kuidagi ei oska nendega vigurdada.
ReplyDeleteSamas juua ja lällata on ju lahe
ReplyDeleteL.
Jep! Minugi hing ootab üht pidu ja pillerkaari.
ReplyDeleteKuulasin just kordust ja selgub ,et omakaitse mehed ikkagi vaatasid ning kommenteerisid presidendi labrakat. Pole ikka kursis olukorraga riigis.
ReplyDeleteTuleb kuulata ka saadet "Olukorradst riigis", siis oled kursis olukorraga riigis. Simple juttu.
ReplyDelete