Skin or Die - Daniel Schweizer 1989Minu saksakeele oskus polegi nii roostes kui arvasin, käesolevat dokki vaadates sain enam-vähem aru millest jutt käib, kuigi otseselt igat lauset tõlkida poleks osanud. Jutt käis Šveitsi paremäärmuslikest skinheadidest ja lavastaja Daniel Schweizer oli asjale lähenenud neutraalselt, paljaspeade jutule vahele ei seganud ega kaadritagant videopildi peale rumalat juttu ajanud. Hiljem lavastas ta küll juba poliitiliselt korrektse neonatside pahesid otseselt laitva ja tagarääkiva White Terror´i, kuid käesoleva dokiga võis rahule jääda. Mitme eri taustaga noored skinnid said end rahumeeli tühjaks rääkida, näidata oma kodust elamist, sõpradega hängimise paiku ning viisid isegi režissöööri korralikule white power bändide kontserdile. Kuigi kõigest jutust aru ei saanud, tundus ometi avatud ja objektiivselt tehtud filmina. 3,5/5
Antud postitusega oluliselt off-topic.
ReplyDeleteSiu blogi on huvitav lugeda ning elukogemust oled vist parajalt juba kogenud. Millised poliitfilmid on sulle muljet avaldanud a la Nixo, Il Divo jne-jne-jne? Kõik filmifriigid eesti ajaveebinduses räägivad pidevalt horror-filmidest :)
Kusjuures horrorit vaatasin enne blogima hakkamist minimaalselt ja just teiste blogide arvustused on mind selle žanrini viinud. Minu jaoks täitsa avastamata kontinent veel, ekspeditsioon jätkab teekonda.
ReplyDeletePoliitfilme oska prauhti öeldagi, dokkidest näiteks meeldis No End in Sight väga, kuigi teema ei pruugi nii lihtne olla kui filmis pakutakse.