The Elite Squad

Tropa de Elite - José Padilha 2007

Tegin paar päeva tagasi postituse vaadatud filmidest mis sel aastal PÖFF´i kavva on võetud. Olin pea kõiki filme väga kõrgelt hinnanud, kuid täispunkte polnud ükski neist siiani välja teeninud. Nüüd siis vaatasin PÖFF´ilgi linastuva brasiilia draama millele pole kahju kümmet kohe kätte anda ning põhjendan ka miks. Esiteks oli taas tegu mitmest küljest positiivse üllatajaga ja nagu alati, kui ootad eelarvamusega üht enam-vähem korralikku teost kuid pakutakse midagi hoopis mitu korda paremat, on meel koheselt hea.Mina ootasin sel korral üpris tavalist lääne vaatajale suunatud favela-draamat kus neegrid, latiinod, mulatid, sambod, guadroonid, oktoroonid ja mestiitsid pilbasküla vahel ringi laiavad, kanepit kiskudes huult heidavad ning lõpuks suures veresaunas oma räpase autu otsa leiavad. Geto-pättide asemel oli aga fookus hoopis politseinike peale suunatud ning see, et näidati teisel pool rindejoont ( sest tegu on pea tõesti sõjaga ) olevate inimeste mõttemaailma, oli juba iseenesest värskendav. José Padilha aga oskas seda veel teha ausalt, ilma heroiliseerimata ega liigselt kritiseerimata teha ning seetõttu julgen ta edastatud elupilti usaldada. Oskuslikult oli suudetud vältida rumalatesse klišeeaukudesse kukkumist. Väga lihtne oleks olnud stamplike stseenide kasutus, sest neid teatud tasakaalustavaid tüüpsituatsioone oli, kus moment paneb sind automaatselt ootama turvalist vastumomenti. Õnneks aga laveeris lavastaja kenasti kõigi süzheelõksude vahel ja sissekukkumist ei toimunud. Kiita tuleb ka filmi ülesehitust, sest kuigi narraatorhääl veenab meid lineaarse loo olemasolust, on ekraaniltoimuv siiski kergete hakseldustega ning vaataja võib rahumeeli jagada filmi 3 või 4 eraldiasetsevasse lõiku. Nende siduv traageldus peab vastu, kuid taas üllatab, sest esimeses "lõigus" antud sisulubadused ei pruukinud viimases "lõigus" ootustele vastavalt välja vedada. Filmi tugevamaks määrajaks pean ma aga lavastajapoolse hoiatusliku sõnumi sissetoomist mis suunatud nn. hallidele. Kui politseinikud ( valged ) ja gängstad ( mustad ) teavad enam-vähem mängureegleid ning oma rolli mängus, siis leidub inimesi kes ei oma mingitki ettekujutust nende ümber toimuvast ja nende muutumine ohvriks on kergem kui arvata võiks. Favelas toimuv surmamäng on kompromissitu ja panused kõrged ning niisama pealtvaatamine võib olla sama hukatuslik kui osavõtt. Filmi miinuseks võiks lugeda taustateksti kohatist naiivsust, mõne favela elutsükli mittetutvustamist ja ühte tülitsevat stseeni kapten Nascimento ja ta abikaasa vahel, milele polnud otsest alust, filmi tegevus iseenesest ei andnud piisavalt põhjusi selle lõigu näitamiseks. Muidu aga igati kena kinotükk karmist politseitööst brasiilia slummides. Väheke teravam direct action-laadi dokumentalistilise taustaga pilguheit kui mõningad varasemad sotsiaalkriitilised filmid või sarjad elust favelas. Ei mingit tühja lobisemist, vaid kohe kuul pähe. 5/5

Slummisõda.