Glasses

Megane - Naoko Ogigami 2007

Naoko Ogigami eelmise filmi Kamome Diner tegevus toimus soomes ja sellest ajast peale olen nii mitmestki suust kuulnud temast räägitavat kui jaapani Aki Kaurismäki´st. Kajaka restoranis muidugi juhtus eht kaurimäkilikke momente, soomlaste külmus ja Markku Peltola kohalolek lõi selle paraleeli tekkimisele soodsa pinnase, kuid minu arust on säärane liigitamine siiski liiga kaugelt võetud. Ma kohe ekstra vaatasin ta uuemat filmi ja proovisin neid jaapanlast ja soomlast ühendavaid momente välja peilida, kuid peale minimalismi ja ühe hotelliomanikust tegelase suust pudenenud paari lause ma seal rohkem sarnasusi ei näinud. Küll aga olen kindel, et viitan ise samuti tulevikus Naoko Ogigami´le kui jaapani Kaurismäkile, nii on lihtne ja kõigile arusaadav. Film räägib totaalsest puhkamisest kus unustatakse kõik puhkuse-eelsed elumured ja lihtsalt vedeletakse riivitud jääd süües rannal. Keskealine pinges naine on tulnud Okinawa saarel kõrvalises kohas asuvasse hotelli oma puhkust veetma ja ei oska algul kuidagi mõista, et siinses tagasihoidlikus võõrastemajas ei tehtagi muud kui lihtsalt võetakse elu iisilt ning tsillitakse hingest kõik probleemid välja. Hommikul joogavõimlemine, siis tagasihoidlik söök ja kuni õhtuootenii võid teha mida hing ihaldab, juttude järgi suuremosa külastajatest lihsalt uneleb. Õppejõust kinnise naise jaoks on aga ladna ajaveetmine meeletult raske ülessanne ning tuleb välja, et ka unelemist peab õppima. Sellist unelevat fiili jagab film ka vaatajale, lase end lõdvaks, sa ei pea isegi ekraanil toimuvat suvitamist jälgima, vaid lihtsalt unele ja unele. Jaapanlikult ( või ikka soomlaslikult? ) nappide lausetega minimalistlik film. Minus aga tekkis meeletu isu maitsta filmis pakutavat riivitud jääd mille all tundus olevat moos ja peale valati siirupit. Ma pean seda maitsta saama! Ja loomulikult tegid ka kõik muud road, mille valmistamist demonstreeriti, kõhu nii tühjaks, et ilma kiirnuudliteta edasi vaadata ei saanud. 3,5/5

Täiuslik puhkus mere ääres.