Fear X - Nicolas Winding Refn 2003Ma kohe masohistlikult mõnulen vaadates põnevikku kus lavastaja jätab vaatajale piisava tühja ruumi ja painutab reaalsust nii, et igaüks saaks lasta fantaasial voolates need tekkivad tühikud oma isiklike mõtetega täita. Jätab pakkumata lahendid ja analüüsi, ning sunnib vaatajat mugavduma nende piirjoonte järgi mida nii õrnkergelt visandatakse. Kuigi üle vaimse ääre astumisest on tehtud rohkesti filme, oli seekordne eksirännak ja vabanemine painest väga värskelt mõjuv ning trilleri kohta rõõmustavalt odava pinge vaba.
Turvamehena töötav Turturro käis oma naise mõrvarit otsides horisondi taga ära ja kõike seda oli kujutatud väga rahuliku reisina, sellise suvitaja, mitte detektiivi teekonnana tõe juurde. Või mis tõde seal lynchilikust punasest toast ikka leida, üks saladus varjab teist ja nagu kohe mainisin, võtit uste avamiseks ei anta. Paraleeli Lynchi töödega võib leida. 3,5/5.jpg)
John Turturro filmidest soovitan tugevalt vaadata Barton Finki. On kah pisut lynchilik teine. Coenite enam-vähem parim film minu meelest. Äkki Ilmar Raag on kah hiljuti prügikasti visand.
ReplyDeleteBarton Fink´i olen vast coenite filmidest enim näinud, nii korda 3.
ReplyDeleteAhh kuram, Leibowskit on ikka alati veits vaadatud kui telkust tuleb. Siis Leibowski - Barton 6:3.
See niinimetatud Leibowski ei olnud väga minu tass teed. Fargo / Barton Fink on da best!
ReplyDeleteSee niinimetatud Leibowski satub alati telekast tulema kui ma kanaleid klõpsin. Samuti tuleb telekast pidevalt Carlitos Way.
ReplyDelete