Silmido

Silmido - Woo-Suk Kang 2003

Silmido puhul oli tegu ühe esimese ICHI scene-reliisiga mille ma endale hankisin. Ebameeldiva üllatusena avastasin, et diskil on vaid DTS heli ja minu stereotelekas ei suutnud seda isegi vaatamata DVD-playeri väheke parematele omadustele välja mängida. Ma vist isegi proovisin kümmekond minutit ilma helita vaadata, kihu seda hittfilmi näha oli piisavalt suur ja ega neid korea filme siis niiväga vabalt ka saada olnud. Nüüd aastaid hiljem avanes siis võimalus uuesti Silmidot vaadata, seekordne Dolby Digital 5.1 versioon sobib mulle imehästi. Sellest esmahuvitumisese ja nüüd lõpuks filmi nägemise vahele tekkinud ajalisest tühikust oli ka kasu. Olin unustanud täielikult millest film tegelikult räägib ja loonud oma peas sarnase, kuid põhitoonides täiesti erineva asendusstsenaariumi. Niimoodi oli aga kõik filmis toimuv üllatuseks. Teadsid, et juhtub midagi nii nagu lootsid, kuid läks hoopis teisiti. Sellest tingituna tundus lugu kindlasti palju põnevamana kui muidu. Minu ettekujutuses järgi saadetakse grupp eriväljaõppega commandosi Põhja-Koreasse kus nad siis viimse meheni võideldes kangelaslikult hukkuvad. Tegelikkuses meenutas film alguses hoopis The Dirty Dozen´it. Surmanuhtluse ära teeninud vangidest drillitakse ebainimliku distsipliiniga emotsioonituid killereid, et saata Kim Il-son´i kõri läbi lõikama. Valitsuse poliitika aga vahepeal muutus ja eliittreeningu saanud endised pätid jäeti lihtsalt tegevusetult Sil-mi-do saarele. Peagi aga leiadis riik, et unustatud pättsõdurid tuleks lõplikult elimineerida. Silmido põhines kaudselt reaalsetel sündmustel ja filmi linastust loeti kui taaskordset näidet riigi demokraatlikul teel olemisest, sest omaaegsed poliitilised intriigid ja väärkohtlemised toodi varjamatult vaatajani. Kui muidu võiks teosesse suhtuda kui militaarpõneviku ja korealaslikku sentimendiga keskpärasesse filmi, siis just aus suhtumine oma mineviku vigade tunnistamisel ( riiki tunnistama panemisel ) tõstab teose väärtust. Hiljuti vaadatud Korea patriotismidoki valguses tundus kõik arusaadav ja loogiline, vaid lõpp Seouli tänaval läks tõepärasuse rajalt välja. Hea draama. 3,5/5

Kasutud mehed.