Cropsy - The Burning

The Burning - Tony Maylam

Pioneerilaagri horror. Grupp noori kaake otsustab suvelaagris Cropsy nimelisele kohtlasele aga julmale alkohoolikust abitöölisele vempu mängida, kuid nali võtab traagilise pöörde kui mees koos majaga leekidesse lahmatab. Aastaid hiljem lastakse jubedate põletushaavadega Cropsy haiglast välja ja loetakse sõnad peale, et moondunud mees prooviks lastele nende rumaluses andestada aga mitte neid oma "õnnetuses" süüdlastena karistada. See jutt on muidugi Cropsy´le nagu hane selga vesi, peagi on mees oma aiakääridest lemmiktööriistaga laagrit ümbritsevas võsas uusi asukaid luuramas. Cropsy on tagasi ja seekord julmem kui kunagi varem, peagi hakkab lapsi langema nagu loogu. Minu jaoks eelmise aasta parim ja originaalseim õudusfilm Behind the Mask : The Rise of Leslie Vernon seletas väga hästi lahti slasheri olemuse ja ülesehituse mehhanismid, ning nende kuldaväärt õpetuste järgi oli The Burning´ut vaadata lausa lust. Klassikalisemat slasherit annab otsida, kõik oli justkui sõna-sõnalt slasherite manuaali järgi tehtud. Killeri välimus, teda saatev legend, tema eristuv tapariist, positiivsed kangelased, negatiivsed kangelased, killimise järjekord ja loomulikult neitsi pääsemine eluga, samas kui kergema püksikummiga noored näevad kohe peale pattu langemist välkuvaid hekikääre. Valminud slasherite populaarsuse tipus täiesti tundmatu Miramax Films´i poolt ja tänu cut´itud ja uncut´itud versioonide vahelisele segadusele saanud külge kultusliku teose maine. Paar aastat tagasi MGM´i poolt reliiisitud DVD on uncut, kuid millegi erilisega nüüd, 25 aastat hiljem, enam ei üllatata. Kurikuulus parvestseen oli küll mõjuv, kuid mina verele ja killimise ilule rõhku ei pannud, vaid vaatasin kui 100% stiilipuhast kaheksakümnendate slasherit, teismeliste veristamise kunsti musternäidist. 3/5

Paljad rinnad ja välkuvad terad.