Jingi naki tatakai - Battles Without Honor and Humanity 1973
Jingi naki tatakai: Hiroshima shito hen - Deadly Fight in Hiroshima 1973
Jingi naki tatakai: Dairi senso - Proxy War 1973
Jingi naki tatakai: Chojo sakusen - Police Tactics 1974
Jingi naki tatakai: Kanketsu-hen - Final Episode 1974
Kinji Fukasaku suureepost võib vabalt võrrelda Coppola "Ristiisa" saagaga. Ainus erinevus seisneb selles, et Yakuza Papers põhineb reaalsetel sündmustel Hiroshima allmaailma elust alates sõjajärgsest mustaturu ärist ja lõpetades 60-ndatel korporatsioonides. Läbi viie osa nähtavad perekonnad, bossid ja underbossid on kõik reaalselt eksisteerinud. Fukasaku kasutab iga uue tegelase mängutulekul stillkaadrit andes samal ajal kirjutatud infot mehe positsiooni kohta perekonnas. Kuna kõigis filmides on läbiv joon, võib tutvustus olla ka inimest kes alles hilisemates filmides kõrgele positsioonile tõuseb. Peategelaseks on ausameelne, samurailikku ustavuskoodeksit järgiv Shozo Hirono. Kuigi mees istub suuremaosa 20 aastasest filmitegevusest trellide taga, on ta mõjuvõim kartmatu gängsterina suur. Bossid tõusevad ja langevad, kuid Hirono mehesõna maksab ja arvamusel on kaalu filmisarja lõpuni. Režissöör kasutab hulgaliselt dokumentaalkaadreid Hiroshima sündmustest, ajaleheväljalõikeid kuritegudest ja kaadris vilkatavat taustainfot tekstidena, mis suurendab sündmuste usutavust. Ka kuriteod on äpardlikud, mitte stiliseeritud nagu fiktsioonile kombeks. Kuigi osades on läbiv joon ja tegelased, võib nautida ka eraldi episoode main stoorit teadmata. Mina näiteks nägin 2. episoodi kõigepealt ja see on ka siiani lemmik. Peategelane Hirono on selles just oma maffiaperekonna loonud, kuid on nii vaene, et abilised küpsetavad hulkuvaid koeri vardas. Relvad on vöövahel, taskud tühjad, kuid südametunnistus puhas, sellisena kõnnib Hiroko oma elutee lõpuni. Suurteos mis väärib vaatamist nii põnevuse, draama kui ajaloolisest aspektist. 5/5
Shozo Hirono - lugupeetud yakuza.
Uuu tundub põnev. Polegi yakuzaga lähemat tutvust teinud.
ReplyDeleteVaata muidugi, lausa kohustuslik. Mul endal on tegelikult boonusdisk veel vaatamata, peaks sellelegi pilgu peale pabnema. Samuti peaks taas elluäratama "Soovitan" rubriigi kus kirjutasin enne blogima hakkamist nähtud filmidest, vaid parimtest ja soovitamist vajavatest.
ReplyDeleteBattles Without Honor and Humanity nähtud ja esimene tund oli kuidagi väga segane. Nii palju nimesid ja tegelasi. Vajab/vajas seedimist. Viimane pooltund oli lausa lust - tekkis juba mingi tervik, millest sai kinni haaratud. Aga uhh, puhtehtne maffiafilm (yakuza). Two thumbs up.
ReplyDeleteProovi järjest vaadata, seal on läbi mitme filmi kulgevaid tegelasi ja muidu hakka igat osa vaadates aju pingutama, et kes see nüüd oli ja kus ma teda nägin.
ReplyDelete