Brick

Brick - Rian Johnson 2005

San Clemente High School on mattunud tihkesse udusse. Inimtühjades koridorides kostub kaugenavat sammude kaja, seina mööda libiseb eemale must hägune vari, õhus on tunda odava sigareti ja viski hõngu. Rian Johnson on toonud film noir´i õhustiku oma kodulinna. Kahjuks on tema visioon heast "tumedast kinost" hoopis igavam kui minu eelpool fantaseeritud. Kõik hea film noir´i elemendid on ta filmis olemas - outsiderist betoonkõva detektiiv, criminal kingpin, hädavarestest ja rusikakangelastest kurikaelad ja seksikas "saatuslik naine". Ka stoori on piisavalt nutikas, üks-ühele austusavaldus klassikalistele krimifilmidele, täis inside vihjeid. Aga igav ! Magama uinutavalt igav. Minul vajus korra vaadates silm kinni, kuid Ops suutis suisa kolm korda uinuda. "Ma lihtsalt kuulan silmad kinni," vastas Ops, kui püüdsin teda unetaevast videopõrgusse tagasi tuua. Võib vabalt silmad kinni kuulata ( räägitakse koguaeg omapärases slängis ), kui ka üldse kuulamata - vaatamata jätta. Vaevalt meile tšilli bolognese ja kilo jäätist maasika toormoosiga uinutavalt mõjus, film oli ikka üpris tühine. Samas on tegemist uue, Donnie Darko või Napoleon Dynamite´i laadi laiematesse massidesse jõudva Indie-filmiga ja juba praegu kraaksutakse cult-filmi staatusest. Nojah, jänkid ju... Ops lubas järgmine kord viletsama toidu teha, siis pidavat vaadatav film parem olema. Selline äraspidine loogika on noormehel. 1,5/5

Brick`i femme fatale - ilus aga ohtlik.