Noor mees saab ämma käest oma pulmaööl teada, et ta ei olegi tänavalt leitud orvuke, vaid hoopis nimeka salasekti juhi laps ning kasuema poolt salaja päästetud siis kui kolm tapjat majja hiilisid ning pererahva surmasid. Hüppab vastne abielumees soojast pulmasängist välja, paneb riidesse, haarab mõõga ning lippab oma tõeliste vanemate tapjaid taga ajama, et kättemaksu läbi mõrvatute hingedele rahu tuua. Truu naine jookseb järgi, teab oma kohta mehe kõrval ja oskab temagi tapatööd süümepiinadeta korda saata. Vaatajale aga näidati kohe filmi algul, et majja sisenes kolm mõrvarit, üks aga jäi ukse taha ning taiplikum paneb kohe näpu selle isiku peale, kes kogu tapatöö tellis.
Mulle väga meeldib ühe seda Taiwani filmi arvustanud kuti ütlus, et tegu on nagu "Ühekäelise mõõgamehega", sest kohe filmi alul raiutakse ühel mehel käsiu ära, aga muidu on sisu hoopis erinev. Nii kenasti sõnadesse pandud - on nagu üks teine film, aga ei ole ka, sest sisu on erinev. On hoopis nagu samuraifilm ja see on järgivaks jooneks kogu linasloo jooksul, sest kuigi võitlusstseenid sisaldavad väheke wuxiale omaseid nippe, võib neid kõikki pidada siiski jaapani kinost tuttavateks kokkupõrgeteks, eriti veel, kuna pea kõik on mees mehe vastu duellid. Natuke lihtne, kuid tore draamalugu tõepäraste elegantsete relvakõlistamistega. Kiired korralikud mõõgahoobid, raiumised ja fileerimised torkamiste asemel. 3,5/5
"Kuidas käsi käib?"
No comments:
Post a Comment