The Doomed City - Град обреченный

Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski - Hääbuv linn
Fantaasia 2012

Sitt lugu muidugi, et ulmeka asemel oli mingi terase karastumine ja inimeseks muutumine, kuid miks kuradi pärast siis see peategelane Andrei veel ka peale hingelist küpsemist ikka veel selline munn mees oli, karjeristlikult pursuide hüvesid nautivana käitus ja idiootsusi suust välja ajas, eriti teemal, et tema juudist buddy on ikka väheke opakas, kuna inimesel on absurdne huumorimeel? Siis kuni lõpuni välja ei andnud talle rahu Izja must huumor, kuigi juudilõustaga oldi juba harjunud. Kõige selgem ongi Andrei tegelaskuju "Uurija" peatükis, sest selle inimhinge poole küljed on selgelt kõrvutatavad ning mõistetavad ja seeläbi pean ise just seda peatükki raamatu tipuks. Ja painama jäi see, et miks juhul kui kõik rääkisid ja mõistsid üksteist justkui telepaatiliselt või universaalkeele läbi, siis miks ühel tüübil oli juures aksent? Aga tänud Siim Veskimehele, kes raamatu kinkis ning andis käsu see aasta jooksul läbi lugeda ning tõlkijale Veiko Belialsile kohati isegi liiga informatiivsete joonealuste märkuste eest!

Dimitri Nekrassovi ja Alevtina Grunina illustratsioonivisandid.