Saladuslik tsaar

Maniakkide Tänav, J. J. Metsavana, Jaagup Mahkra - Saladuslik tsaar
Fantaasia 2012

Esimese veerandi jagu raamatust ei võtnud kohe kuidagi kaasa ja kirjutan selle eestlaslikkuse arvele. Loed eesti nimesid ja eestlaslikke ütlemisi ning nii väär tundub see kõik ulme kontekstis, valus kohe pilku peale panna. Kunnase puhul oli see vaid korraks, siin aga põletas silmi igal leheküljel. Õnneks tuli Maniakkide Tänav ja päästis, sest tema mechalahingute kirjeldused ning kogu loodud militaarulme oli lihtsalt nii kaasahaaravalt hästi kirjutatud ning detailitükkides põnev, et enam jagunud jaksu vaadata kas hiigelroboti kabiinis istub Jaak või John. Ladus tekst ning pidev pinevus silus ära ka kogu muu eestipärasuse, ehk siis lahingtandriks olevad tuttavad kohad, sisse lipsavad kodumaised vanasõnad ning viited rahvuse mentaliteedile. Viimased said isegi humoorika külje ja kuigi seda oli püütud kohe algusest peale toonitada, andis alles Maniakkide Tänava heroilis-eepiline maailmalõpueelne sõda sellele piisava baasi, et minagi neid eesti omi asju naeruturtsatusega vastu võtma hakkasin. Mulje jäi igal juhul nii hea, et järgmisena spurtima hakanud Metsavana žanri klišeedele kummardust tegevad post-apokalüptilised vene ja eesti rahvapärimusi meenutavad luiskelood panid juba täiega naeru kihistama. Minu arust väga sobilik, et tõsisemale materdamisele ning dramaatilisele sci-fi´le järgnesid kioskiromaanide laadsed väikesed humoorikad põiked tulevikku ja mitte ei pigistatud hiljem veel sidrunit, et sellist tarkpeade ulmet  sisse saada. Lõpetati muhedusega ja lõpuks võib ju just selle sõnaga tervet uut maailma loovat juttudekogumikku iseloomustada. Jään igal juhul järge ootama, sest Maniakkide Tänav ja Metsavana tandemilt (Mahkra osakaal oli lihtsalt nii väike, et sellele panustama ei kipu) ootaks küll analoogset kraami lisaks - Ippoliti poolt valvatav maailm lihtsalt nõuab avardamist, aga ka mitmete asjade paremat loogilisemat lahtiseletamist. Hea annus eestlaslikku (lõpuks siis mõnusaks muutununa) ulmet ning unustada ei tohiks ka Aleksander Rostov poolt tehtud ägedat kaanepilti.

Tartu ulmekirjutajate töötuba, kust kindlasti said alguse ka mitmed Saladuslik tsaari ideed.