Filmiküsitlus - Paul Sild

Paul Sild on eesti kõige ladnam lahedam iisim muusik. Võtad õlle, istud ta kõrvale, viskad paar nalja, räägid heast muusikast ja heast kinost, rüüpad lonksu õlut, näitad näpuga mõne samal peol oleva kuulsuse poole ja räägid temast pikantse musta huumorit sisaldava naljaloo, patsutad õlale ja ütled, et käin veits ringi, räägime hiljem edasi ning kõik on kogu aeg kõige paremas korras. Paul naeratab tuka alt, tõstab oma õllepudeli hüvastijätutervituseks korraks õhku ning kõik see on chill chill chill. Ei mingeid pingeid, vaid ainult naeratused ja sõbralikkus.

Nimi: Paul Sild

Bändid: Badass Yuki, Stones & Holes, Tallinn Daggers

Facebook: Badass Yuki

Soundcloud: Badass Yuki

Bandcamp: Badass Yuki

1. Millised filmid sulle muljet on avaldanud, ehk mis on sinu lemmikfilmid?

  Filmide puhul jälgin ma alati kõige rohkem nende atmosfääri ning kui see on usutavalt teostatud on väga suur tõenäosus, et ma naudin ka kogu kompotti. Üldiselt meeldivad ulmekad, psühholoogilised/sürreaalses võtmes draamad, noir. Väike action pole ka vahel paha. Kõige enam on hinge läinud nii atmosfääri kui stoori kui kogu olemusega kindlasti "Blade Runner". Mäletan, et olin sellest filmist aastaid kuulnud ja lugenud, et oioi ikka jõhker top 1 sci-fi ever jne. Naljakas oligi, et teades kogu haipi ei valmistanud film vähimalgi määral pettumust. Natuke suurema märulidoosiga, aga väga hea stooriga "Serenity" meeldib ka. Lapsepõlves tekitas hirmuunenägusid TV1000-st nähtud "Cube", mis on lihtsalt nii ängistav film. Ufokatest on lemmik Spielbergi "Close Encounters Of The Third Kind". Low budget atmosfääriline meistriteos "Monsters" üllatas mind väga. Alternatiivajaloo superhero teemast ligi 3-tunnine "Watchmen" on mällu päris korralikult süübinud. 1962. aasta "La Jetée" , mis on põhimõtteliselt nagu slideshow, avaldas oma formaadiga muljet, sest vahel tahaks küll filmi vaadates korraks pausi peale panna ja mõnda situatsiooni kauem jälgida, kui seda on ette nähtud, ja olukorda seedida. See laseb seda teha. Paar aastat tagasi Katusekinos vihmasajus nähtud "Last Year At Marienbad" oli parajalt sürr elamus. Väga sobiva muusikaga! Samuti animed "Paprika", "Ghost In The Shell" Kergema meeleoluga asjadest meeldivad epic "The Room", "Humpday", "Four Lions", "This Is Spinal Tap", "The Big Lebowski", "Fight For Your Right Revisited", "Saturday Night Fever", "1991: The Year Punk Broke". Sarjadest "The Twilight Zone", "Six Feet Under", "Twin Peaks", "Arrested Development", "The Mighty Boosh".

2. Milline oli viimane meeldejääv filmielamus?

 Vaatasin 2 õhtut tagasi ära "A Scanner Darkly", mis on tehtud Philip K. Dick'i samanimelise romaani ainetel. Piisavalt paranoiline, piisavalt koomiline, piisavalt filosoofiline, hea näitlejatöö, haarav stoori. Ulme juures peab teose lõpp sisse jätma sellise vaevumärgatava hingekriipiva kõhedustunde. See film jättis ning seepärast ta ka toimis.

3. Mis muusikat viimasel ajal kuulanud oled või julged soovitada?

 Viimasel ajal olen palju kaevunud Guided By Voices'i massiivsesse diskograafiasse ja avastan sealt igal kuulamisel midagi geniaalset. Hetke lemmikalbum on "Earthquake Glue". Taasavastasin ka hiljuti enda jaoks Elliott Smith'i, kes, nagu ka Mark Linkous, oli piinatud geenius ja suri liialt noorelt. Soovitan veel kindlasti Built To Spill'i altroki kullafondi kuuluvat albumit "Keep It Like A Secret". No seal on kõik lihtsalt megahea. Igas loos on umbes 10 meeldejäävat meloodiat. 10 lugu on ka, nii et kokku 100 tillukest pärli! Sügis- ja talveperioodil (tegelikult kogu aeg) ketran ka palju melanhoolia bermuda kolmnurka: Mark Kozelek/Sun Kil Moon/Red House Painters. Kozelek on mees, kelle taskus on, minu arvates, 21 sajandi ilusaimad meloodiad.

Tänan Paul!

Kaader filmist Cube.