Eile kinost välja tulles oli selline tunne, et polnudki justkui kõige hullem - jagus põnevust, oli silmailu ning vapustavaid detaile, näiteks see David´i sõrmejälg, mille väljamõtlejale tuleks küll eraldi auhind kätte anda. Rahulolematus oli sees, kuid pidasin filmi OK-ks. Täna hakkasin siis netist taustu lugema ja läksin järjest rohkem ning rohkem filmi peale närvi, sest tuli välja, et peale paaritosina abaloogilisuse ning veidra momendi, oli neid filmis veel paarsada lisaks ning nüüd kui minu jaoks usaldusväärsed netikriitikud neile tähelepanu juhtisid, olin mina ka nii, et WTF veel see ja too siis oli? Vaikselt hakkasid kõik asjad mis mulle filmi puhul meeldisid vajuma kõige selle sita taha mida inimesed meelde tuletasid ning lõpuks oli mul peas veelgi suurem sasipundar kui kinost väljudes... Siis WTF? 1,3/5
Kas ma olin ainus kel oli tunne, et tegu on allegooriaga sellest kuidas korporatiivne muusikatööstus Iiris Vesikut ära kasutab?
Eks see netist taustade uurimine ongi üks suuremaid karuteeneid, mida üks inimene endale teha saab.
ReplyDeleteMul oli poole filmi peal juba viha sitt püksis. Pärast filmi läks samuti asi ainult hullemaks. Piinlik käkk!
ReplyDelete1.3?
ReplyDeleteisegi rohkem kui Pianist
käkk tõesti, eriti laughable oli see, kui kapten ja 2 rändomäss pilooti otsustasid oma elu järsku ohverdada lõpus.
ReplyDeletealgas hästi, robot askeldab ja sätib ja siis läks kõik türri
http://www.genderacrossborders.com/wp-content/uploads/2009/10/sigourney.jpg
ReplyDeleteRiideid on rohkem ja kirves on suurem.
He he! Mul poleks meeldegi tulnud, et Pipley ka kirvega ringi jooksis.
ReplyDelete