Estcon 2012

Estcon 2012 compilation

Trash Can Dance 2012

TCD21 2xCDR

Red Disc

1.  White Sparks - Wally Bishop 3:44

2.  Barthol Lo Mejor - Frank Call 3:36

3.  Shirubi Ikazuchi - Jarre The Bounti Hunter 3:51

4.  Andres Lõo - Radiant Child 4:43

5.  Laulan Sinule - Masina sees  4:37

6.  Tallinn Daggers - Good Bad Not Evil (Riot! Riot!) 3:49

7.  Punane Magneet-Lõvi - Üliinimene 4:23

8.  Error: Success - End Of Time 4:08

9.  Future Brain - Technodancing (Dub Mix) 6:06

10.  K1llRGVP featuring Spice Mouse - Lakeside 3:45

11.  Micaramia - Sügis 3:36

12.  Undra - Frosen (Single Version) 2:59

13.  Tamhiis - Don't Belong Here 5:00

14.  The Sinclair Sinclair - Feel  4:09

15.  Possimiste - Clockworkbird 5:40

16.  Kroma - Otsi mind Merkuurilt 4:47

17. Multiphonic Rodent - Väike kosmoselaev  4:33

18. Cubus Larvik - Poleaaria 5:55

Black Disc:

1.  Systeam - Elektricity 5:27

2.  I6noir - There`s No Enemies  4:04

3.  Several Symptoms - Heartbreaker  3:42

4.  Deserts - Loneliness Killing The Mountains  3:47

5.  I Wear* Experiment - Spring Is Cold This Year 3:06

6.  Kannabinõid - Kannabinõid  5:36

7.  Voog - I (Alternative Version) 9:13

8.  Tont - Roheline järv 3:11

9.  EDASI - Forever Fullmoon  4:49

10.  Misha Mishajashvili - malenkov7  3:01

11.  Cosmos Laguna - Ghostpower  05:36

12.  Aamen - Synthpathethic  3:44

13.  Killerkat - Vinnuskuralyklakyppuhringur  4:50

14.  Coscyl - Nucleic Acid  9:34

15.  Autharktos - Borealic Roar  4:22

16. Sounds From Hell Dub  04:51

Tiraaž 150 tk. 

"Estcon 2012" on koostöös Eesti Ulmeühinguga valminud väike limiteeritud proprinditud duubel-CDR reliis, mis mõeldud selle aastasel Estconil registreerunutele tasuta jagamiseks ning eraldi müügile plaat ei tule. Muusika valisin nagu ikka isiklikust maitsest lähtuvalt ning põhiliselt sisaldavad plaadid viimase aasta jooksul salvestatud kodumaist elektroonilist muusikat, sekka ka paar vanemat träkki.  Artistid on valdavalt noored ning loodetavasti alles oma loometee alguses. Toorikul termotrükk punase ja musta värviga, vahelehed mustvalge prindiga, kuid pildi rikastamiseks kasutasin 130 grammiseid eri toonidega värvilisi pabereid nii, et kokku peaks 150 plaadi puhul nägema 15 erinevat värvitooni.

White Sparks on mu vana lemmik, alustasin selle träkiga paar kuud tagasi DJ setti ning sobis oma instrumentaalse sündipopi palaga imehästi ka plaati lahti lööma. Barthol Lo Mejor´il on häid lugusid teisigi, kuid just "Frank Call" sisaldab peale kaasa haarava biidi ka seda sulnist nostalgilist momenti, luues koos läbinisti ilusa loo. Shirubi Ikazuchi on alati oma tekstides olnud sci-fi ja otse loomulikult pidin ta kogumikule võtma, seda enam, et ulmefännid (mina kaasa arvatud) armastavad teda. Kui muidu on Andres Lõo muusika minu jaoks väljundites arusaamatuks jäänud, siis "Radian Child" oli armastus esimesest silmapilgust, no nii kena Cabaret Voltaire´i tunne tuli sisse, et kohe vägisi kisub keha liikuma. Ja seda teeb ka Laulan Sinule oma Masina sees träkiga. Palusin Taavi Tulevilt kogumiku jaoks sellest loost keerata veelgi tuimem ja tugevam EBM mix kokku, kuid kahjuks ei jõutud seda õigeks ajaks valmis ning tuleb leppida originaaliga, aga ega ma selle üle kurda - lugu on kuld!  

Tallinn Daggers´i demoversioon oma teisest singlist, mitmete momentidega mis rõhuvad ja suruvad hulga tugevamini kui lõppversioonis. Kaua varjusurmas viibinud Punane Magneet-Lõvi pakkub nüüd industriali, EBM-i ja sündipopi segust kraami mida võiks võrrelda väheke soomlaste Turmion Kätilötega. Neilt peagi uut materjali lisaks saabumas. Nice! Error: Success´i EP-lt minu jaoks ainuke pala mis meeldib, aga see eesrt meeldib nii hullupööra, et andestan bändile kõik need muud keskpärasused. Plaat läks nüüd korraks rajumaks ning tundeid jahutada aitab Future Brain - bänd mille dub mix´id on alati justkui originaalide vastaskohad, ehk siis helge italodiskensi asemel rusuva tumeda tooniga ja mulle see meeldib! Nüüd kui keegi enam witch house´i ei kuula, võib ilma hipsteriks tembeldamist kartmata väita, et K1llRGVP on hea. Selline tavaline, aga ikka kuradi mõnus ja kui lisaks veel Spice Mouse´i vokaalid, siis hurraa-hurraa! 

Micaramia "Sügis" - üks kenamaid armsamaid laule mida ma viimaste kuude jooksul kõrva paitama olen lasknud. Endine MIM on nüüd Undra ning tuleb vaid tänada, et bändi esialgsed kontseptsioonid töösse ei läinud ning otsustati õhulise tantsumuusika ning õhuliste naisvokaalide kasuks. Raske sammuga tantsumuusikat Tamhiielt. Süngust piisavalt, jõulisust samuti ning massiivsusestki ei jää puudu. The Sinclair Sinclair viib plaadi välja korraks sisse tulnud tantsulikkusest, pakkudes kaunist unenäolisust. Oma fantaasiate ja ulmade maailmas on ka Possimiste, kelle muusika on justkui segu intellektuaalsemast detailideni läbi mõeldud muusika tegemisest ning lapselikust mängurõõmust kus kõik ei ole nii täppis ja tihti lähevad asjad isegi katki. 

 Kroma viib kuulaja Merkuurile ning teeb seda minu jaoks nii meeldivate Mike Oldfield´ile omaste helinäpetega. Multiphonic Rodent´i "Väike kosmoselaev" oli mu kõige esimene valik käesolevale kogumikule ning mitte ainult sci-fi maailma jaoks sobiva nime tõttu, vaid ka minu isiklik lemmik tema loomingust. Niinimetatud Punase Plaadi lõpetab Cubus Larviku meditatiivne, väheke "Ghost in The Shell" anime helipildile lähenev "Poleaaria".

Musta plaadi avab Systeam oma hyperenergilise "Elektricity´ga". Järgneb mitmetel tumemuusika radadel liikuv I6noir, kelle loomingust võib noppida nii mitmeid sedalaadi kogumikule sobivaid träkke. Several Symptoms avaldab küll harva uusi lugusid, kuid iga ilmavalgust näinud palaga muutub järjest ja järjest põnevamaks ning stiili tunnetavamaks. Allan Pilter veab ja on vedanud mitut projekti ning alati leibeldab ta nende muusikat kui postwesternit, seekord siis läks märgiga täitsa täppi, sest Deserts´i "Loneliness Killing The Mountains´ile" sobib see suurepäraselt.  

I Wear* Experiment on samuti väga mitmekülgse tootanguga artist, seekord valisin siis välja loo mis kenasti juhatab sisse plaadi väheke traadisema külje ning üdini sümpaatne Kannabinõid viib seda kohe edasi, andes kätte hea tüki räpakat doomi. Voog pakkus kogumiku jaoks eksklusiivse lõike, ehk siis esikalbumi versioonist väheke erineva helipildiga tükk psühhedeeliat. Tondi lugu jätkab rada, pakkudes helilisi looduspilte koos Stalkeri filmist tuntud helesämplingutega. EDASI träki valimine oli raskeim, sest variante jagus, lisaks veel Mihkel Kleisi teise projekti Ratkilleri palad, aga lõpuks langes valik sellele träkile mis minu arust väga esinejale omane. 

Minu selle aastane suur lemmik Misha Mishajashvili jätkab samas stiilis ja saundipildis nagu varemgi, eks siis komponeerib vene kirikulaule ja propagandakõnesid segamini noise´iga. Cosmos Laguna kummituslugu ja Aameni "Synthpathethic" olid träkid mis mul kodus mitmeid kordi masinas mänginud ning tuleb tunnistada, et armastan vanu lemmikuid siiani kogu südamest. Killerkat´i kohta mainis mulle üks tuntud muusikakriitik, et tegu house´i artistiga. No ma ei tea, veits nagu tekno on, aga ikka selline tilu-lilu väline kraam  mille järgi pigem laipa pooleks saagida, kui tantsu vihtuda. Coscyl viib kuulaja kümneks minutiks teaduse ja drone´i manu, pakkudes läbi muusika neid teadmisi mida te keemia tunnis omandada ei viitsinud. Autharktos on minu jaoks üks mõnusamaid kohalikke ambienti tegijaid, kõik need kriuksud ja piiksud just täppiskohas, ei midagi üleliigset ega puudu olevat. Plaadi lõpetavad audentsed helid põrgust ning seda saatev teaduslik jutt...dub´i vormis.