Tuesday, May 15, 2012

Slavery by Another Name

Slavery by Another Name - Sam Pollard 2011

Aastaid tagasi leidsin ühe vana postri pealt neegerorjade oksjonihinnad ning uudishimust, kasutades netist saadavat rahalisi väärtusi ümber arvutavat kalkulaatorit, vaatasin, et palju tänapäeva dollarites oleks ühe orja ostuhind. Täpselt ei mäleta, aga see jäi sinna keskklassi uue auto hinna juurde, vast oli mingi 200 000 kuni 300 000 krooni, ehk siis oma 15 000 eurot. Kui õiged mu arvutused olid, ei tea, igal juhul tundub hind minu jaoks loogilisena. Töökaaslane küll väidab, et orjad olid imeodavad ning neid sai paari dollari eest, aga minule tundub kõrgem hind õige olevat. Siit tuleb ka see revisionistlik suund, et orjasid küll koheldi halvasti, kuid mitte liialt, sest tegemist oli investeeringuga mis alles mõne aja pärast end tagasi tasuma hakkas ning pigem seati elu-olu, et ori oleks võimalikult töökorras nii füüsiliselt kui vaimselt. Ega siis autoomanik samuti kaikaga oma uuel masinal kapotti mõlkki tao, ega klaase sisse peksa kui masin koheselt ei käivitu. No see loogika töötab vähemalt väikefarmerite puhul, suurtes plantaatides või tehastes võisid muidugi karminad karistused kombeks olla, kasvõi hoiatuslikul eesmärgil.
Järgmine jutt on, et orjapidamine oleks lõunaosariikides loomulikul teel vaikselt välja surnud ning valgete ja mustade vahelised suhted pehmendanud orjaytööst palgatööle üle minevat olukorda, kuid nüüd said peale kodusõda mataka mõlema nahavärviga inimesed. Valgete jaoks oli jänkide nõue orjapidamist lõpetada uue võimu all hoopis kohustuslikku laadi, ettekirjutistega sätitud ning läbi selle trotsi tekitav. Ja neegritele ei tõtanud keegi sotsiaalabi tsekki pihku pistmast, vaid nad tõsteti välja oma majadest ja võeti maha endise omaniku söögilt ning saadeti ula peale õnne otsima, sest puudus kõigest valitses ka valgete majapidamises.
Käesolev dokfilm räägib sellest kuidas Washingtonis mõisteti, et orjade vabastamisega pandi põnts nüüdseks ühtse USA majandusele ning hakati vorpima seadusi mis taaskord kaudselt lubasid orjapidamist, tõsi küll hoopis teises juriidilises vormis, ehk siis sunnitööna. Ja võlaorjadena ning protsendipõllumeestena. Vahe vaid selles, et nüüd ei läinud vaesed neegrid enam kellelegi korda, neil puudus vähimgi väärtus ning kui peksid ühe sunnitöölise surnuks, said järgmine nädal üürida vanglast teise kinnipeetava sama töö peale või võtsid lihtsalt aia tagant uue näo põldu harima. Ja peksid ja mõnitasid ja isegi tapsid, sest uue poliitkorrektse arusaamise järgi olid nemad süüdi uhke Lõuna languses ning nende pärast tulid jänkid kaunist maad vägistama. 3,5/5

Kapitalismiohver.

15 comments:

  1. Mentaalsus pole palju muutunudki. Lõuna matsid endiselt laisad ning teiste kulul elajad. Kunagi ei viitsinud põllul rügada, orjad pidid neid toitma, tänapäeva ühiskonnas arvavad, et ei pea üldse makse maksma ning edukad, haritud ja töökad kirde ranniku elanikud peavad kogu nende infrastruktuuri kinni maksma. Samas, kui isik on nii kuradi paks ja nii kuradi loll (uskudes, et maakera on 6000 aastat vana) siis võibolla ei olegi ta tööks võimeline. NYC ja Bostoni elanikel peab ikka hell süda olema, et puudega inimesi aitavad.

    ReplyDelete
  2. Kuule Võrus on ikka väga toredaid inimesi.

    ReplyDelete
  3. Eks need matside esiisad kündsid omal ajal ise oma põlde. Orjapidajatest härrasrahvas, aga räägib nüüd võrdõiguslikkusest.

    ReplyDelete
  4. Eks see lõunaosariikide piir algab juba Tartust, sest kunagi tituleeris Smõuk ennast juba kui lõunaosariikide stõunerpioneerid.

    ReplyDelete
  5. Loomulikult Tartust, võrokad on rohkem nagu cajun'id, ei sega teisi. Tartlased aga häälekad matsid, lisaks veel äärmiselt laisad, valivad kindlasti IRL'i ja reformareid, kes on taganud, et riigi suuruselt teisel asulal on sama infrastruktuur, mis Mongoolial. Huvitaval kombel on ka kõik need sitased, narkot täis kampsunid truud parempoolsed. Samas vahet ju pole, nii või teisiti kolitakse ju lõpuks Edgari võimu alla. Arvatavasti iga pealinnlane on näinud keset tänavat tolgendavat tartlast, kes imestab, et kuhu kõik inimesed ruttavad. Eks kolkast eemal näebki mats, et mõnes kohas teevad inimesed ka tööd, et tervet ülejäänud riiki üleval hoida.

    ReplyDelete
  6. Lõuna matside esiisad küll mingeid põlde ei kündnud, seda tegid ikka kesklääne matsid kuskil Iowas. Lõuna omad jõid, piitsutasid, vägistasid, lintšisid jpms. mida nende suur sõber Jeesus kindlasti heaks kiidaks.

    Võrdõiguslikkus on jah... kummaline, nõuavad, et saaks oma konföderatsiooni lippu igal pool lehvitada, et ikka võrdne värk oleks. Minu mälu aga ütleb, et nad said ju põhja käest haledalt tappa ja siiamaani nutavad selle üle. Mis võrdsusest siin rääkida veel on... Kui Tyson kellegi knokki lõi, siis maasvedelejat koos temaga ju troonile ei kantud.

    ReplyDelete
  7. See viimane pilt selle neegriga. Keegi kuskil rääkis mingist hiina piinamisest mille nipp seisnes selles et tegelased pandi kappi kus polnud ruumi ei seista ega istuda. Pidi ilgelt rõve olema.

    ReplyDelete
  8. Mis targutate,
    Marss tööle!
    Muidu Mupo tuleb annab vitsa!

    ReplyDelete
  9. Mis mis, Tallinnas pandi mingi homobaar kinni vä

    ReplyDelete
  10. Küll tehakse uus vikerkaareurgas jälle kusagil, ei ole vaja siin teisi sõimelda
    kannatust

    ReplyDelete
  11. Tartus pole vist homobaari vaja, seal paratamatusest käib tegevus tavalistes baarides, on ju teada fakt, et Tartu naised on Tallinna omadest vähemalt kaks korda koledamad, mis siis ikka üle jääb.

    ReplyDelete
  12. Tallinnas ju ainult soome vanamutid.

    ReplyDelete
  13. Kas Tallinn ongi Eesti?

    ReplyDelete
  14. Hei indimehed,

    Tulge Tartu,
    ärge jamage, siin on mõnus!

    Aleksi

    ReplyDelete
  15. Käisin just nädal tagasi Tartus. Oli mõnus jah, eriti need Metroo kiirsöögika võileivad.

    ReplyDelete