The Darkest Hour

The Darkest Hour - Chris Gorak 2011

Mul on tutvusringkonnas paar-kolm tüüpi kes väsimatu innuga edastavad nii Facebookis, isiklikes blogides kui foorumites infot peatselt linastuvate filmide kohta. Kohati isegi sellise tungiga, et trailer postitatakse ära, aga kõrvale pannakse märge, et ärge palun vaadake, liiga spoilereid täis. Aga postitama peab, tuleb kõigile näidata, et vaat mina olen kursis nende kõige värskemate uudistega ning mina jagan esimesena uut trailerit (sisust hoolimata) mis alles 2 minutit ja 34 sekundit tagasi netti paisati. Prometheuse infokildude avaldamine on ilmekaim näide, siin lausa rebitakse üksteist jalust, et kes saab taas ühe ähmase mobiiliga võtteplatsil tehtud foto oma kanalisse või kes tühipläma videointervjuu avalikkuse ette, aga egas mitmed teisedki filmid unarusse jää.

Asi ei tunduks nii veider kui hiljem suurem osa kuumaks köetud materjalist ilgeks sitaks ei osutuks. Kiidulaulu leelotajad muidugi takkajärge arvustust kirjutama ei kipu, neil niigi juba enne filmi nägemist seitse lehekülge ülevaateid kirja pandud. Nii on jäänud tihti mulje, et film on valmimisjärgus ja eriti reklaamikampaania ajal tähtsam kui peale linastust ja kui kord suurel ekraanil käinud, siis unustatakse ja haaratakse pool tosinat uut kinolugu mille järele õhkuma hakata, mida igast küljest tutvustada ning suure pühendumusega hellitada. Käitutakse vabatahtliku filmistuudio käepikendusena kellele söödetakse ette põnevaid killukesi, omamata tegelikkuses vähimatki aimu, et kas linalugu midagi ka väärt või sitt nagu tavaliselt. Mainitakse ära iga kõrvalosatäitja, prožemees ning sõõriku võtteplatsile vedaja, aga filmi enese kui kompaktse toote arvustust ei leia, ega saagi olema. Selle arvamuse ütlemisele kuluv aeg läheb uue megaägesüngesuperlaheda kinotüki eeltutvustamise jaoks. Ja nii ma loengi ühe filmipromoja blogist, et Chris Gorak pidi eriefektide vallas tugev käsi olema, aga ekraanilt näen piinliku välimuse ja kahe dekaadi vanuse arvutigraafikaga loodud idiootsust. 1/5

Mõned ideed, nagu näiteks see elektripirnide oma, tundusid absurdsusest hoolimata lahedad, aga need "ägedad kollid" ja vene "rüütlid" nulisid selle väiksegi poolehoiu linaloole.