Olion 2005
Kui ma tavaliselt kaotan raamaturiiulisse asju (hetkel näiteks on sinna haihtunud 2 helikassetti, üks CD ja pooleliolev raamat), siis täna hommikul leidsin sealt raamatu. Olin selle nii unustanud, et plaanisin suisa raamatu ostmist, kuid nagu ime läbi jäi see mulle hoopis oma kodusest riiulist näppu. No lõi kohe lahti ja lugesin läbi, sest kuidas sa ikka lükkad edasi väärt kirjandust kus räägitakse inimeste ja ahvide ristamisest. Kaanekujundus võib eemale peletada ja teema muigama panna, kuid tegu on täitsa asise lugemisega kus vaatluse all nõukogude teadlased kes tahtsid jõgesid tagurpidi liikuma panna, inimesi nooorendada ja ahve inimspermaga rasestada. Alul tehakse juttu Lenini ajust ja keemiarelvdest, kuid poole pealt läheb põnevaks. Ja naljakaks, sest professor Ivanovi õnnetustejadad uue looma ja/või inimrassi loomisel on lausa anekdootliku mõõtmega, paar lehekülge teadusteksti ja siis turtsud taas naerda. Ja kuidas sa saadki mitte kui jutu tehakse professori kahvatust pojast kes uuriva ajakirjanduse väitel ahvipreilidega end kurnab või kommnoportest, kes vabatahtlikult sovisid ahvidega ühte heita, et oma tagurlike õigeusklike vanemate väärarusaamu kõigutada.
Töölised Darwini Muuseumis uurimas oma esiisa kuju.
Mulle meeldis eriti kuidas parteibossid endale lasid naha alla munandeid juurde siirdada, et nõnda vunki juurde saada...
ReplyDeleteMul on ta teine eestikeeles ilmunud raamat Šambhala saladus samuti loetud, aga käesolev oli põnevam.
ReplyDeleteŠambhalat pole lugenud aga see käesolev oli jah väga kõva!
ReplyDeleteŠambhala on kuidagi veniv, kuigi põnevaid momente leiab ka sealt.
ReplyDelete