Lapsena sai ahmitud raamatut kasslaste seast võrsunud inimsööjatest ja kuigi mul oli noore ea tõttu seda keeruline lugeda ning kõigest just aru ei saanud, jäi see siiski ereda mälestusena meelde. Ghost and the Dakness räägib samast asjast, ehk jutustab tõestisündinud loo kahest inimsööjalõvist kes kiusasid brittide raudteeehitusekspeditsiooni Keenias Tsavo jõe ääres, vedades kümnete kaupa ööpimedusse palgatud töölisi, kuni viimased streikima hakkasid ja kompanii pidi saatma välja karmi lõviküti. Film on muidugi ilustatud versioon, mis liialdab nii lõvide välimuse kui hukkunute üldarvuga, kuid siin ei ole vaja otsida täpset ajalolist tõde, vaid filmi tuleb võtta kui suurepärast koloniaalseiklust.
Minu jaoks sisaldab linalugu üht lausa ikoonilist koloniaalvõimu kuva, ehk siis stseeni kus Val Kilmer tormab maika väel telgist välja, traksid rabadel rippumas ning käes moodne Martini-Henry püss. Selles pildis on ühtaegu nii läbematu uljus kui ka kindlus mis peaks märku andma valge mehe üleolekust nii Aafrika rahva kui looduse ees. Hea põnevik, suurepärane koloniaalfilm Mustast Mandrist. 4,5/5
Tuunitud filmilõvid ja need kaks noort peletist kes päriselt murdmistööd tegid.
Kunagi ammu sai TV pealt nähtud, oli hea film jah.
ReplyDeleteHei mehed-pullid,
ReplyDeletenägin ükskord telkust Jääaega.
Seal oli ka igasugu loomi, jooksivad ringi ja tegid möllu. Hea film oli.
Samuti ammunähtud filmide hulka kuuluv lugu, kuid hea oli ta tõesti.
ReplyDeleteKaslane. Elementaarne eesti keel!
ReplyDeleteMa jäin isegi korraks mõtlema selle kaslase juures, aga läks nagu läks.
ReplyDeleteEks sul läheb selle klahvivajutusega 2 minutit ka, hea ajasääst. :)
ReplyDelete