DC 2011
Seekordne Jonah Hex´i kogumik oli keskpärane. Hetkel FaceBooki koomiksisõprade foorumis käib arutelu sellest, et miks eesti koomiks vähe toetajaid omab. Tundub selline veits imelik värk olevat. Mina leian, et kuna eestis joonistatud koomiksid on jamad ja nemad arutavad, et koomiksid on jamad, kuna fänne ei ole. Oleks 5 000 potensiaalset trükitud graafilise novelli ostjat, siis oleks koomiks kohe sisult ja vormilt hulga parem. Lähme edasi. Kunstnik joonistab ühe jubeda jura vaid sellepärast, et tal lugejaid pole või? Või joonistab jubeda jura, aga kui viistuhat ostjat selle endale soetab, siis enam pole jube jura. No vaat´ joonistaks keegi vähemalt ühe tavalise vesterniloo, mitte parema kui siinses kogumikus, ehk siis sellise keskmise revolvriga vehkimise, jääks hing rahule, aga ei! Kauboid pole piisavalt hip, ei kanna endas sotsiaalset sõnumit ega ava piisavalt kunstniku artistlikkust.
Nagu ma rääkisin, järgmises osas visati kapaga igasugu perverssusi, inimöömist ja pederastiat ja muud sellist sisse...
ReplyDeleteOotan! :)
ReplyDeleteSee üks Hex, mille Laurilt laenasin oli väga kõva! peaks kunagi lugema teised ka läbi.
ReplyDeleteMuidugi. On palju sellist keskmist kraami, aga on ka kohe eriti karme lugusid.
ReplyDelete