Chillerama

Chillerama - Adam Green, Joe Lynch, Adam Rifkin, Tim Sullivan 2011

Kui netis hakkasid ringlema jutud sellest, et Adam Green filmib teost nimega "The Diary of Anne Frankenstein", siis ei uskunud ma seda esmalt, vaid pidasin väikeseks ilkumiseks. Mõned ajad hiljem selgus, et tõsi taga ning nüüd on siis see omapärane HOLOCAUST´i kujutamine vaatajate eest, nimelt ühena kolmest autorifilmist mille võib leida Chillerama horrorkogumikult. Tegelikult sisaldab Chillerama enamat: kolm tähtsat lühifilmi, üks üldlugu mis moodustab teisi endasse siduva põhifilmi ning juuksekarva lõhki ajades, saab vaataja veel kaks lisasegmenti, kokku siis põhimõtteliselt kuus erineva stilistikaga õuduslugu.

Aga hoidke hobust! Horror on vaid väline määraja, sest tegelikult pakub Chillerama chillimist gorekomöödia vormis, balansseerib seal poliitkorrektsuse ja halva maitse piiril, minnes mitmel juhul kaugemale kui ühelt korraliku leviga kinoloolt oodata julgeks. Tegu on gigantse kummardusega drive-in kultuurile ning seal näidatavatele b-filmidele. Ette võetakse ja segamini pööratakse mitme kümnendi stiilid ja ikoonid. Näha saab pilamist saksa kahekümnendate aastate "õudukate" suunas, brittide varasemate Hammer filmide järgiahvimist, jänkide viiekümnendate "teadlased kiiritasid sipelgat ja see muutus hiigelsuureks ning purustas linna" stiilis paroodiat ning oma versiooni saavad ka kuuekümnendate romantilised surfifilmid, seitsmekümnendate muusikalid ja kaheksakümnendate zombikino. Vahele loobitakse veel tsitaate kultusfilmidest ning visatakse vihjeid kuulsatele linalugudele õõvakino vallas.

Juba see üksi paneb filmifänni kihelema, aga mõelge nüüd selle kõige juurde ropud naljad ja soolikakuhilad ning oled nõus andestama kohatist tolatsemist (valdavalt märksõnaga Hitler) ning raamina lühilugusid ühendava põhiloo vähest tihedust. Kordaläinud (nüüd järgneb moesõna, ole valvas) filmikassett kus tegijad end tagasi ei hoidnud, vaid keerasid seda vinti ikka kohe mõnuga üle, et vaid halvast naljast puudust ei tuleks. Uus korralik verekomöödia ja exploitation paroodia. 4,5/5

PS. Otse loomulikult näidati siinses filmis ka suuri tisse ja sitajunne.