Blackthorn

Blackthorn - Mateo Gil 2011

Filmis oli kaks fantastiliselt hästi õnnestunud külge - kenasti valitud võttepaigad ning põnevalt sätitud tulevahetused. Tegevus toimub Boliivias ning endiste pangaröövlite taustal võib näha fantastiliselt kauneid loodusvaateid mägedest, soolalagendikest, rohevast džunglist ning indiaaniküladest ja tolmunud koloniaallinnakestest. Ja siis on ägedad harvad tulevatused mis ühteaegu nii põnevad kui ka realistlikena tunduvad. Aga muud vaatamist väärivat ma sellest post-westernist ei leidnud, natuke krediiti võib ju anda Sam Shepard´i nägemisele, kuid kõiges muus jäi film igavaks.

Põhiplaaniks võetud Butch Cassidy ja Billy The Kid´i legend (mis juba oma originaaliski ei ole mind kunagi köitnud ega filmilavastustena hinge läinud) ei pakkunud lihtsalt piisavat materjali, et sinna peale uut lugu ehitada, eriti veel sellist fiktsiooni kus Butch kõik verevalamised üle elanud ning end penskarina Boliivia mägedes hurtsikus varjab. Olgu! Oleks veel vaid see olnud, kuid endine kurikuulus pangarööve kukkus veel iga kümne minuti tagant oma minevikuseiklusi meenutama, kappas noore ulja mehena preerias ja vedas sherife ninapidi. No see ei kõlvanud enam mitte, rikkus filmi rohkem kui üks nostalgatundega venurivestern vaid keskpärast lugu kedrates suutnud oleks. 2,5/5

Pensionipõlve veetev Butch Cassidy.