Taxi zum Klo - Frank Ripploh 1981
Gayfilm on liiga kena sildistus. Isegi jänkide queer cinema on natsa peenutsev. Kõige õigem oleks vist selle linaloo kohta öelda ehtne ehtne pedekino, sest pedereerimist ja pedeelu näeb siin nii avalikult, et filmisõbrad pole siiani ühisel kokkuleppel, kas tegu on draamalooga või pornofilmiga. No see on muidugi lapsik, et paari minuti jagu näeb ekraanil meeste riistu mis lipsavad suhu ja pärakusse ning kohe kukutakse pornograafia silti juurde kleepima. Film on ikka draama, kuid samas ka homofetishitel mängiv exploitation, saksaliku absurdi ja sürrealismiga undergroundkino ning musta huumoriga eneseiroonia, sest lavastaja paigutas sinna momente oma isiklikust elust, mängides samuti julgust nõudvat peaosa.
Linalugu räägib ühest AIDS´ieelse ajastu täitmatust mehest, kes püüab kogu aeg oma seksuaalseid piire edasi lükata, seksides täitmatult kõigiga kes teda vaid panna ihaldavad. Korralikul (ja kooliõpetaja seda ju ometigi on) mehel peab muidugi olema muidugi ka boyfriend, kuid see ei takista teda pidevalt uusi seiklusi otsimast, sest kihu ajab nii tugevalt taga, et kohati tuleb võtta lausa takso pääsemaks kiiremini mõnda avalikku käimlasse kus sõbralikud vuntsidega mehed alati ees ootamas.
Film oli hea. Eriti tõstaks esile stseeni kus kooliõpetaja poole külla tulnud transvestiit ja õpsi poika vaatavad elutoas amatöörlikku õppefilmi sellest kuidas lapsevanem peaks käituma kui tema poeg on sattunud pedofiilia ohvriks ning samal ajal annab koolmeister koogis vallatule teismelisele poisile järelaitamistunde. Väga peen paralleelitamine mis keerab selle vindi, et kas narkootikume tarvitav ning peldikutes meeste riistu imev meesterahvas üldse sobib õpetajaks, veel tugevamalt peale, andes lisaks mõista, et selline mees väntab veel ka pedoteemalisi hoitausfilme lastele. Ta ise muidugi lasteahistaja ei ole ning õpetajana väga mõistev ning pädev, kuid väga hästi mängitakse see teema kokku. Ja teine tähtsust omav koht on muidugi see legendaarne taksosõit käimlate vahet kus taksomeetril lastakse tiksuda seni kui nikunäljas klient panopuud otsib.
Lavastaja
Frank Ripploh (mees kes väntab hetkel gay-wrestlingu videoid kitsa fetishturu jaoks) oli linalugu tehes üdini aus, sest kuigi siin võib näha muigele ajavalt palju fetishielemente (Tom of Finland stilistika ja ikoonid) ning omasooiharate unelmsituatsioone (kõik mehed vaid ootavad, et neid nopitaks), pakuti samas paljuski ka seda niinimetatud homode varjatud maailma. No vähemalt varjatut aasta 1980 mõistes, ega siis tavavaataja sel ajal tavakinos näinud olnud veel näinud, et kuidas üks anaalpenetratsioon tõeliselt välja näeb või millistes kohtades käies sa kindlasti midagi aukudesse saad. Saksamaa peded olid isegi solvunud, et näed kus nüüd üks mees tuli ja paotas nende salamaailma ust, näitas ka heterotele kuis nende porduelu käib. Homod kirusid ja heterotest filmikriitikud kiitsid, linaloost sai üks kultuslikumaid gay-filme. 4/5
Meestekäimlasse seiklema ja hiljem arsti juurde suguhaigusi ravima. Lääne-Saksa gayelu anno 1980.
Taxi zum Klo - Frank Ripploh 1981
Mehise koosvaatamise raames sai antud linateos proovile pandud. Ei saa öelda, et oleks halb, aga jäi kumama juhtum, kus üks mees kirjutab, juhib ja näitleb, mille tagajärjeks üldjuhul on, et mingist hetkest ei olnud kedagi kritiseerimas. Veidike kaootiline ja kuidagi "endale tehtud" tunde jättis. Samas oli see ainult tunne ja millegi üle otseselt kritiseerida ei saagi, pigem tuleks kiita samu elemente mis arvustuseski. Isegi kui aastanumber näitas 80ndaid, oli kindlasti tegu väga provokatiivse filmiga, mille tegemine ja leivtamine vajas palju julgust.
ReplyDeleteNiipalju kui ma tõlget jälgida viitsisin, oli seegi hästi tehtud ja päris paljud kahemõttelised nüansid kanti edukalt üle.
No see on ju selline underground kino, mis sa seal ikka kritiseerid kui asi töötab kogu oma koomilisuses ja sürreaalsuses.
ReplyDelete