Varrak 2008, 2009
Kuidas mulle kohe meeldib, et kirjanik mainib ära 400 moonalaadungiga hobuse olemasolu kui 200 pealine skautidegrupp läheb müüri taha, õpetab kuidas rõngassärkki tünnis koos liivaga veeretades saab viimase läikima või laskub detailidesse, et raudrüüd lähevad vihma käes rooste ja tagumikud ratsutamisest verele. Loed justkui ajaloolist teaduslikku raamatut saja aastasest sõjast, kõik on peaaegu sarnane. Puudu on vaid religioon mis keskaegsete rüütlite ning ülikute maailmas omas ülitähtsat osa. Raamatusarjas on (vähemalt siiani) religioon naiste pärusmaa kes lohutust otsides pööravad seitsmest jumaluse jagatud osast ühe või teise poole vastavalt hetkevajadusele. Religioosne aspekt rikastaks raamatusarja, kuid ega ma kurtda, põnevust on ilma selletagi piisavalt ning raamatu pärast olen näpistanud isegi õhtusest filmivaatamise ajast juba paar tundi.
Etteruttavalt olgu ära öeldud, et religioon tuleb mängu hiljem. Üsna üllatavalt, aga samas ka üsna loogilistel asjaoludel.
ReplyDeleteEks jään siis kokkupuutepunkti ootama. :)
ReplyDelete"Vareste pidusöögis" seda "varblaste" liikumist mõtlesid Virko?
ReplyDeleteViiendas pole sellest jälle suurt midagi enam järgi, põgusad episoodid ainult.
Jõuan selleni. :)
ReplyDelete