Noroi - Kôji Shiraishi 2005
Mu sõbrad Robi ja Maria otsivad mõnda kohalikku paralugu, et sellest teleformaati sobiv lavastusliku dramatiseeringuga dokumentaalfilm vändata. Sobivad kõik kummitused, poltergaid, ufod ja kodukäijad, kui vaid materjal piisav, et sellest saaks üht põnevat uurivat dokki välja võtta. Noroi oli just selline "dokumentaalfilm" mis arvatavasti Maria ja Robi pes mõlgub. Paranähtuste uurija Masafumi Kobayashi asus uue videofilmi jaoks materjali otsima, käis vihje peal üht peret külastamas, uurib juhtumit kus telestaar kuulis kummituslikku häält ning püüab jõuda selgusele kuhu kadus noor telepaadist tüdruk. Peagi selgub, et need ja veel mõned saladuslikud juhtumid on omavahel seotud ning dokumentalist asub inimeste veidraid käitumisi ning kadumisi uurima, liikudes üha sügavamale iidsete traditsioonide maailma. Kiidetud uuem jaapani horror. Õudus oli minu jaoks olematu, sest mis kõhedust need jap-horrorile iseloomulikud nipid, kus mõni sumune kummitus nurgas kükitab või keegi arvutigraafikas treitud liikuvaid mumpsukesi õgib, ikka pakkuda suudavad. Põnev oli aga hoopis uurimine, ühe vihje juurest teiseni minek kuni müstilise saladuse lahenduseni. Või ütleme, et lahenduse servani jõudmine. Võlts-dokumentaalfilmi stiil sobib horrorile ikka veel suurepäraselt ja on vist ainus tõeliselt õudust lähedale toov viois vaatajat ärgitada. Hea mockumentary mis oskuslikult kasutas ära digitaalse odava otse videole kioskidokumentaali formaati. 4/5
Mu kodus on üks laamendav poltergeist, ma nimetan teda isaks.
ReplyDeleteSul oleks hoopis üht sukkubust vaja vist, he he!
ReplyDeletePeaks ära vaatama.
ReplyDeleteTee seda!
ReplyDelete