Nathan Barley

Nathan Barley - Charlie Brooker, Chris Morris 2005

Idioodid võidavad, tõdes Dan Ashcroft seriaali lõpus, aga las võidavad! Minu sümpaatia kuulus igal juhul 100% Nathan Barley le, sest oli ta milline oli, igal juhul ei kaotanud mees hetkekski optimismi ning rügas väsimatult edasi. Ja oli peale ultimate hipsteri veel ka väga töökas, vaataja näeb ju kogu aeg millise pühendumisega mees teeb oma veebilehte ning millise entusiasmiga promob seda. Minu blogi oli aastaga leidnud võib-olla kolmkümmend päevast püsilugejat, Nathanil oli kodutänavas samapalju "kliente" ning lõpuks rääkis tast kogu linn.

Idioot või mitte ei lähe arvesse, sest kuna idioot võidab, siis on tark seeläbi luuser ja püüa sa Dan Ashcroft´i kainema täiskasvanulikuma olemusega samastuda palju tahad, lõpuks tunnistad endale ikka, et see mees ei ole elus midagi saavutanud ega saavutagi, sest pakutud motivatsioonidest napib laiskuse väljaajamiseks. Idioodid võidavad, nii ongi, sest ega muidu keegi ju multimeediat väänava kunstniku staatusest ei unistaks ega Flying Lotus´t kuulaks. Hea briti satiirisari, lõpus läheb isegi piinlikult rumalalt naljakaks. 4/5

DJ Jones - mees muusikalise visiooniga.