Esilinastusel mainis Lena Pazilina kogemata, et tema pidi vaid stsenaariumi kirjutama, kuid juhuse läbi sattus samuti lavastajaameti peale. Kiidaks aga teda just lavastajana, pilt-tegevus oli igati haarav ja kenasti sätitud, samas kui filmi sisu jättis minu maitsele tugevalt soovida, meenutades teismelise ulmasid, tarkuse ning kunsti taganõudmist. Lena Pazilina on muidugi noor ja selliosed mõtted noortel peas liiguvad, mis vanapässide jaoks võivad olla kümneid kordi läbi nätsutatud, maha sülatud ning koera poolt minema taritud, kuid noor võtab kõike seda taas suure entusiasmiga. Aga ikkagi kiidaks vaid filmi lavastuslikkusest tekkinud poolmüstilist kerge õõvaga tunnet mis pakkus paraja annuse silmailu. 3/5
Popid toonid, noor lavastajaneiu võiks lo-fi indiebändidele videosid teha.
Kesse Lena Pazilina on?
ReplyDeleteRõõsk venelanna.
ReplyDelete