Otava 2007
Heimolaiset jäi nüüd vahele, laenasin selle Laurile lugeda, teeme ju paralleelselt Harjunpää sarja lugemist. Harjunpää ja rakkauden lait oli väheke liiga tuim minu jaoks ning valdavalt tänu sellele, et see varem eesti keeles juba loetud. Alul oli küll tunne, et midagi ei meenu aga vaikselt keris mälusopist välja ning lõpuks ikka teadsid enam-vähem ette ära mis toimuma hakkab. Kirjutatud muidugi taas ülimeisterlikult nagu Matti Yrjänä Joensuule kombeks, lugeda oli suur nauding, põnevust keerdkäikude ees aga nappis.
Pool virnast loetud, pool veel lugeda.
Mina ei saa aru kuidas nii emo politseimees nagu Harjunpää üldse aastakümneid vastu on pidanud sellel tööl ja end mõne oma kliendi kõrvale riputand pole. Tüüp tunnetab teiste tundeid, meeleolu ja mõtteid nii et hakka või ise nutma kahjutundest, ometi kasvatavad kõik võmmid endale kiirelt kaitsva koore ümber, muidu ei saa sellist tööd üldse teha kui kõike südamesse hakkad võtma ja iga laiba puhul mõtisklema, millest küll ta mõtles ja mida tundis kui veel elas.
ReplyDeleteAga muidu on hea jah, mul just endal eesti keeles pooleli parasjagu. Mu mäletamist mööda "Pollari pojaga" võrdväärne neist viimastest oli ainult "HP ja armastuse nälg", mis kirjeldas üsna detailselt ühe tüübi hulluksminemist.
No loodan, et see kõige viimane on ka väga hea. Järsku juulis lähen üle lahe ja siis ostan kindlasti.
ReplyDelete