Tuesday, May 31, 2011

Tracker

Tracker - Ian Sharp 2010

Buuri Sõjas maad ja pere kaotanud mees saabub Uus-Meremaale, et uut elu otsast alustada, kuid kohe alguses võtavad mõned britid endise sõjaväljavaenlase väga vaenulikult vastu. Samaegselt hukkub kakluses briti ohvitser ning süüdistatud maoori mees põgeneb valesüüdistuste eest linnast ning lapsest saati jälitamist õppinud lõunaaafriklane asub koos inglastega tema jälgedele, minnes aga kohaliku träkkeri nõuannetest väljategemata hoopis teisest suunast põgenikku otsima. Kaks kõva meest Uus-Meremaa looduses, mõlemaid ühendamas vaen brittide kui anastajate vastu.
Viimane lause kõlab umbes selliselt nagu filmi reklaamitakse, kuid väga täpselt see paika ei pea, sest õnneks oli suudetud seda klišeekari vältida kus kaks sarnase vihaobjektiga meest üksteiuses partnerid leiavad. Sümpaaiat jagus, kuid lõpuks olid mõlemad siiski oma maailma inimesed ning suurt vennastumist ei toimunud. See oli filmis hea. Halb oli minu jaoks hingepiinadest lahtisaamise teema, ürgses looduses puhastumine läbi sarmase taaga mis mõlemat meest, nii põgenikku kui jälitajat, rõhusid. Veits nagu liiga ilus ja liiga mõistetav, lihtsalt kaks kivi mis kokku põrkudes sädemeid pildusid, oleks ilma hingepeale suruvate kivideta ägedamadki olnud, sellised karusemad ja tahusemad. Samuti häiris kohatine telefilmilikkus. Koloniaalvõimu põnevusdraamana hea, lihtsalt filmina oleks sisu poolest minu jaoks veits puudu jäänud. Austraallaste samanimeline koloniaaldraama oli parem. 3,5/5
Valge jäljekütt võõral maal.

2 comments:

  1. Ray Winstone on äge! Läheb vaatamisele.

    ReplyDelete
  2. Ray Winstone oli selline nagu alati, mürakas karukas aga Temuera Morrison üllatas hoopis rohkem, sest teda olin varem vaid vägivallatseja rollides näinud.

    ReplyDelete