Kaks seitsmekümnendatel Šveitsi mägises kolkas toimuvat "lugu" mis lõpuks omavahel ettemääratult ristuvad, raamiks tänapäeval toimuv surnukeha leidmine. Esimeses loos satub väikesesse mägilinna noor neiu kes ei kannataks justkui amneesia all, ei oska rääkida ega tunne asju, kuid püüab teda oma hoole alla võtnud politseinikule kangesti midagi selgeks teha. Teine räägib mägesed asuvasse tallu sulaseks läinud linnamehest kes peagi oskab lüpsta nii lehmi kui kallata koos peremehega sisse mehemoodi absinti mida viimane kuuris salamahti villib. Kõik on mõnus, jagub jooki ja sööki, vaid naist oleks veel lisaks vaja.
Sennentuntschi on film millest rääkimine tekitab raskusi, sest pealkiri ei jää kuidagi meelde. Samas muidugi lõpuks kulus peakolu sisse isegi Shirubi Ikazuchi nii, et lootust on. Kui aga rääkimiseks läheks, siis kiidaksin linalugu päris kenade sõnadega.
Mulle kohe väga meeldivad kõik need müstilise maiguga ja horrortundega filmid mis lõpuks jätavad valikuvõimaluse, et kas tahad uskuda üleloomulikke jõude või võtad ratsionaalsema krimithrilleri variandi enesele sobivamaks. Sennentuntschi oli just selline film, pakutakse rahvapärimusel põhinevat müstikat ja läbi selle ka väikesi õudusfilmi momente, kuid terasem vaataja leiab mitmele veidrale juhtumile ka seletatava vastuse. Põnev mõnus õõvathriller Alpi mägedest. 4/5
Mägedes muutuvad legendid tõelisuseks.
Hmm... Kaheksa on muidugi number, mida naljalt...
ReplyDeleteEks sa vaata ise. Mulle sedalaadi müstikat ja kriminulli segavad põnevikud meeldivad.
ReplyDelete