HÕFF-i järelmõtteid

Haapsalus olles lubasin Tartu  poisse väheke aidata, lasta ka oma blogist läbi infot, et HÕFF´il linastuvaid filme saab ka Athena Kino sel nädalal vaadata. Ja saab ka Tallinnas kinos Sõprus. Mõte hakkas aga liikuma selles suunas, et kas mitte HÕFF oma filme koheselt suurlinnakinodesse laiali vedades midagi ainuomast ei kaota? Tartus näidati ka eelmisel aastal, kuid reklaami hakati minu mälu mööda sellele tegema alles peale põhifestari lõppu. Nüüd aga oli enne Haapsalu zombiemarssi juba kõigile teada mis filmid Tallinnas koheselt kinodesse jõuavad ning millised rullid saadeti Tartu poole teele. Mina ja mu sõpruskond kui ürituse fännid läheme ikka ja taas Haapsalu linna neid filme vaatama, kuid kas mitte inimene, kes kuurortlinna peomeeleolust, heast Grande pizzast ning vabastavast värskendavast väljasõidust veel midagi arvata ei oska, ei eelista järsku sama programmi kodulinna kinoteatrites mugavamalt odavamalt ära vaadata? Tuuakse talle veel ju kätte paremik, juba kiidetud ja arvustatud linalood ning keskpäraste jaburdustega tutvuma ei sunnita.

HÕFF´i endi organiseerijad kindlasti muret ei näe, festivali kahaneva vaatajaskonna teevad filmid tasa teistes linnades ja mis saakski vastu olla kui näidatakse indie-kino laiemalt laiemale publikule. Kaotajaks jään mina kelle jaoks HÕFF on alati rohkem olnud kohtumispaik kus näha vanu sõpru ja sõlmida uusi tutvusi ning kaotajaks võib jääda Haapsalu linn. Nii palju kui ma olen aru saanud, oli festivali korraldamine linnapoolne algatus millega PÖFF-i tiim kaasa läks. Kas tõesti on nüüd linna huvides ka see, et potenssiaalsetele festivalikülastajatele antakse valikuvõimalus, kas sõita lemmikkino vaatama Haapsallu või teha seda mugavalt oma kodulinnas? Kas Haapsalu hotellid ja külalistemajad on niigi rahvast pungil, söögikohad klientide vaesuse üle ei kurda, supermarketites on ühe nädalalõpu lisakülalised hoomamatu lisatulu ning kohalikke vaatamisväärsuseid ei peata millekski? Ei tea aga kahtlen. Ja kerge kahtlus on, et trendi jätkudes, nüüd kus juba kõik teavad, et festivalil linastunud filmi näeb kaks-kolm päeva hiljem ka oma kodu lähedal ja ilma bensiini/bussipileti/öömaja/söögi-joogiraha lisakulutusteta, on HÕFF kaotamas oma nime esimest tähte H, ehk sõna Haapsalu. Mina võin küll rääkida, et õige peomeeleolu ja filminautimise õhkkond on vaid Haapsalus koha peal aga lõpuks on vaid oma silm kuningas ning paratamatult võib inimene minna lihtsamat (hetkel on kindlasti suur rõhk ka sõnal odavamat) teed ning reisikoti pakkimise asemel sõita kolm peatust bussiga.

Tartus-Tallinnas filme vaadates võivad need sõbrad muidugi tulemata jääda, aga kamoon, me oleme täiskasvanud inimesed...