Otava 2007
Noorena elasin kangesti kaasa raamatu nn. kurjategijast peategelasele Miku´le. Aeg on aga lennanud, viimasest lugemisest vist juba aastat paarkümmend möödas ja nüüd ei jagu mul alaealiste mõrtsukate suhtes küll mingit sümpaatiat, on nad suiis pärit joodikute või vägivallatsejate peredest, ise kellegi eluküünalt viha väljaelamiseks ma ühestki otsast ei aksepteeri. Joensuu oli muidugi püüdnud selle peretausta läbi vägivalda selgitada ja seganud hea ning paha mõisteid, kuid kõike (eriti veel mitut mõrva) ei saa punk rock´i, isa püksirihma ja ema veinipudeli süüks ajada kuigi ise noor olles tundus see täiesti mõistetav olevat. Siiani loetud Härjunpää juttudest üks tumedamaid traagilisemaid kus süütuteks kõrvalohvriteks naised ja lapsed.
Ma ka kohe alustan, aga ega "Ahistajas" selle 18 aastase tüdruku tapmine ka mingi kerge meelelahutuslik lugemine polnud.
ReplyDeleteKusjuures, Soome või siis Helsingi pole tegelikult selline sünge, masendav, alkohoolne, vägivaldne, perversne ja asotsiaalne, nagu Harjunpää romaanidest võib mulje jääda. Kuigi eks autor vana politseina on näinud küll seda pahupoolt ja tõenäoliselt üsna vähe juurde pannud. Aga see pole määrav, eks meil saa ka Kopli elust kirjutada igasuguseid lugusid kus 14 aastased tüdrukud prostitueerivad samal ajal kui ema ja võõrasisa teises toas oda panevad vms.
Käesolevast jääb veel eriti mulje, et Helsingis toimub 3 mõrva ööpäevas.
ReplyDelete