Collapse

Collapse - Chris Smith 2009

Mart Kalvetile oli käesolev linalugu muljet avaldanud, kuid mitte minule. Võib-olla ma otsisin sealt liialt seda mis talle meeldis, püüdsin näha "sünget lugu ühe kergeuskliku ja surmani ära hirmutatud mehe aeglasest vaimsest hääbumisest", kuid ei adunud seda nii valdaval määral, et asjas traagikat ning koomikat samaaegselt näha. Minu ja Mardi standardid vaimse hääbumise ja hirmu suhtes on vist erinevad. Mina vajad enda veenmiseks enamat kui paar koomilist paranoiat ja ahelsuitsetamine, et hirmu ära tunda ning rohkemat kui üksteise otsa laotud ökoloosungeid, et kellegi vaimset hääbumist märgata. Lavastaja ei olnud mehe klaari või häguse mõtlemise demonstreerimisele rõhku asetanud, vaid jäi paari kahtleva kommentaari tasemel puutujaks, lastes Michael Ruppert´il ise hing tühjaks rääkida ning mingil juhul ei lähe mina kellegi hoolt tuleviku pärast vaimseks hääbumiseks tempeldama, on need tema mõtted siis kindlad faktid või kaheldavad vaieldavad teooriad. Portreefilmina oli veel midagi väärt, informaatiline külg oli mitmeid kordi varemgi kuuldud. 2,5/5

Isegi minu jaoks varasemast tuntud arhiivikaader.