Wednesday, March 23, 2011

Bent

Bent - Sean Mathias 1997

Lugesin hiljuti Peter Englundi esseedekogumikku ning selgus, et homoseksuaalsuse häbiväärsus ühiskonnas tekkis alles viktoriaanlikul Inglimaal ning sealgi vastavalt klassile, ehk siis peenele härrale anti sodoomiapatt andeks, samas kui tallipoiss saadeti härra rahuldamise eest sunnitööle. Antiikajal, keskajal ning varajasel uusajal aga oli "mees mehe peale heitmine" igati normaalne tegevus ning seda ei seostatud mingil juhul hälbena mis peaks kuidagi häirima samade meeste samaaegset seksuaalset läbikäimist naistega. Anaalseks oli enim levinud rasestumisvatane vahend ning himurus elu normiks, nii polnudki ime, et meremehed võtsid kambakesi junkka, sulased keerasid kitsas voodis magades teineteisele kordamööda taha ning õpejad õpetasid õpilastele peale kirjatarkuse muudki ilma, et keegi oleks samas nende heteroseksuaalsuses kahelnud. Alles 17. sajandil ilmusid välja esimesed naiselike maneeridega mehed kes aeg ajal naisi suksutamas ei käinud ja imestust sedomoodi veidrike suhtes oli piiritu. Keegi neile uutele omapärastele meestele etteheiteid ei teinud, kuigi samas saadeti pudulojuse, kummituse või metsahaldjaga seksinu armuta tuleriidale.
Bent räägib homoseksuaalidest Kolmanda Reich´i ajal, ehk roosast kolmnurgast. Kultusliku tuntuse saavutanud gay-draama, mitmeid kordi mainutud, hulgi kiidetud. Mind aga jättis isegi tusatsema. Esiteks häiris kangesti stiil kus justkui 10% Fassbinderit ja 90% Derek Jarmani, ehk siis pillerkaar hüljatud lagunenud tehaste taustal. Põhines näidendil - arusaadav, kuid egas siis selle tõttu pea veel filmi ennast justkui teatritükki üles ehitama, sõnumit saab vaatajani ka elavama pildiga tuua, põimida sisse rohkem detaile, sest laias laastus, kui mõistetav-mõjuv, kuid banaalsena välja mängitud armastus oma "Dachau erootikatelefoniga" välja arvata, räägif film ju homoseksualistide kannatustest koonduslaagrrites üldisemalt.
Jajah, ka homod pisteti traadi taha ja sõimake mind nüüd antisemiidiks, et ma püüan juutidelt nende hiilgeaegade au teistelegi kraapida! Ja lõpp jättis samuti soovida, jutt oli ju ellujäämiset ning ellujäämine ei oleks vähendanud traagikat grammi võrragi. Lavalaudadel on käinud bentimas hulk briti tippnäitlejaid ning ka filmis võis Clive Owen´iga igati rahule jääda. 2,5/5
Alul lõbu, pärast töö.
at

8 comments:

  1. Gendri24 March, 2011 07:41

    Oi. Oli jah kuidagi vaikne, samal ajal teeman on hullult huvitav

    ReplyDelete
  2. Trash24 March, 2011 09:38

    On jah huvitav. Keegi võiks vähem teatraalöse looga ka lagedale tulla.

    ReplyDelete
  3. Anonymous24 March, 2011 13:44

    Kas Kormoranid on hea film, Tasub vaatama minna?

    ReplyDelete
  4. Trash24 March, 2011 15:07

    Nope, aga kodus DVD-lt oleks just selline paras iisi meelelahutus. Peakski arvustue kirjutama. Ja Kirjad Inglile ning Haiguste ravi kohta samuti.

    ReplyDelete
  5. Lauri24 March, 2011 15:23

    Ma just tahaks minna kinno vaatama, õrnalt annab lootust et pole tavaline eesti filmi sitt.

    ReplyDelete
  6. Trash24 March, 2011 15:31

    Sedand mitte. "Ängi ja kõledust" ei ole. Muidugi ei ole ka mitmeid muid asju, isegi neid mis võiks olla. Saku Rock´i õlu kõike asendada ei suuda.

    ReplyDelete
  7. Lauri24 March, 2011 17:53

    No maimik ja tolk ei ole erilised naljamehed ka kunagi olnud ja rockist teavad nad ka samapalju kui mingi suvaline külaparm Facebookist. Aga vähemalt on lootust et eesti filmis valitsev ugri doom ka mõnikord löögile ei pääse kogu aeg.

    ReplyDelete
  8. Trash24 March, 2011 19:32

    Facebook on nii ääretu, et vast külaparm ikka midagi teab ja seeläbi ka tolk ja mainik natuke rockist.

    ReplyDelete