Aasta tagasi (või nii) vaatasin Päikesevarjutuse trailerit ning siis tundus selle järgi, et Noorkuust on suudetud veelgi igavam film teha, kuid võta näpust, Eclipse oli hoopis kolmest kõige parem. Vaatasin 20 minutit pikemat versiooni ja isegi seal ei olnud noorte ilastamist ja liibutamist nii palju kui arvata võis, sai täitsa rahulikult inimese, surnu ja hundi menage de trois janti välja kannatada, sest taustal jooksev lugu pakkus vahele piisavalt põnevust. Pluss on muidugi see, et tegelased tuttavad ning nendega juba harjunud, mille tõttu igasuguste ebaloogilisuste üle imestamine jääb ära, juba tead, et kui mees muutub hundiks, siis tal püksid lendavad ribadeks, kuid tagasi inimeseks muutudes on need taas tervetena jalas. Swelliste tobeduste suhtes on tekkinud immuunsus: ei häiri imalus, paljad ülakehad, ülinõrk arvutigraafika, Edwardi tuimus ega sisutühi loba, ega siis saa igat osa vaadates taas nõmeduste üle sama hala ajama hakata.
Minevikumeenutused lisasid värvikust, kuid enim tuleb kiitust anda terve filmi tumedamale poolele, tõelisele päikesevarjutusele. Kuigi otsest julmust ei näidanud, viitati üsna tumedatele tegudele, seda nii mõneski kohas ja täiesti laste popsoda-kinole ebasobivalt. Täiskasvanulikkust oli tunda ka vampiiridele omases seksuaalsuses mis seekord tugevamalt läbi kumas. Oli piisavalt põnev ja julm, jään huviga järgmist osa ootama. 3/5
Muide, täna hommikul oli umbes poolteist tundi kestev päikesevarjutus.
Leige jobistamine...
ReplyDeleteParem jobi põrandal kui kepp katusel.
ReplyDeleteLeige või mitte, varem oli ikka täitsa külm.
ReplyDeleteJobistamine või mitte aga enne oli täitsa vesistamine.
ReplyDeleteMa arvan, et väljendi "leige jobistamine" leiutas hoopis Trashi naine ja ma ei usu, et ta antud juhul mingist filmist rääkis...
ReplyDeleteHe he!
ReplyDelete1.5/5
ReplyDeleteParim Twilight sarjast siiski.
ReplyDelete