Dust Devil - Richard Stanley 1992
Kui õudukal on õige atmosfäärilisus, siis ausalt öeldes ma eriti ei virise kui esineb möödapanekuid või nõrkusi, stiil ja tunnetusd vaibutavad need lihtsalt ära. Käesoleva kultusfilmi puhul just nii oligi. Tühja mul paarist momendist kus üle pingutati püüdes tuua õhustikuga õudukase seda klassikalist kollilugu, ehk näidata deemoni välimust hädapärast meiki appi võttes! Kannatan välja, kuigi see lausa kisendas oma sobimatuses filmi mis kogu muus ülesehituses pakub hoopis müstilist lähenemist tavalise sarimõrvarithrilleri raames ja mitte popkornkino monstrumihorrorit. Vaataja teab niigi, et tapja sees elutseb teisest maailmast pärit irdhing, ei seda vaja siis kummimaskiga tutvustada, need nipid võivad jääda lastefilmidesse, mitte nii küpse teose jaoks kui Dustdevil.
Lõuna-Aafrikast alguse saav verenirega tapatöö kulgeb roadmovie´likult põhja suunas: ees koduse vägivalla ja luhtunud armastuse eest põgenev noor kena naine koos saladusliku hääletajaga, tema järel isiklike deemonite küüsis vaevlev detektiiv kes seekordet sarimõrvarvade uurimist läbi viies peab unustama tavapärased lähenemised kuritööle ning abi paluma hingedemaailma teejuhtidelt ning naise abikaasa kes püüab lepitust otsida. Liivased suletud kaevanduslinnad, algelised põlluharijate külakesed ning liivasse uppunud linnad mis pakuvad just sedalaadi trööstitud masendust millest kohalike neegrite poolt kardetud Liivakurat oma eksisteerimiseks energiat imeb.
Aafrika. Tegevus toimub sealsel mandril ning kasutab edukalt ära paikoonna looduse, mustade-valgete vahelised suhted ja sotsiaalsed lävimiskombed, siseriiklikud pinged ning kohaliku pärimuliku folkloori. Nii nagu lumistele lagendikele kantud horror on pe alati hea, nii ka tavalistelt suurlinnatänavatelt, äärelinna magalarajoonidest ning suburbia rohelisest vaikusest kõrbete ja savannide vahele viidud õudus on alati väärt lisapunkte. Omapärane õudukas inimhingede sööjast Mustal Mandril. Põnev, müstilis-maagiline, kaunis ning hea helitaustaga. 4,5/5
Once Upon A Time In Africa.
Dust Devil - Richard Stanley 1992
Plussid: juba mainitud eksootiline tegevuspaik ja kohati hea fiiling
ReplyDeleteMiinused: üldine artsy-fartsy (eriti lõpu poole) ja deemonimask mis meenutas neid kolle sealt Buffy the Vampire Slayer tv-sarjast.
Ma andsin selle maski andeks, kuigi seda ei oleks üldse vaja olnud.
ReplyDeleteHetkel lugesin teksti läbi ja ikka hullumoodi kirjavigu. Vaat see on kui enam pole aega üle lugeda. Oi oi!