Dig!

Dig! - Ondi Timoner 2004

Vend käis täna külas, arutasime arvutiasju nagu alati, sest minu garantiist tulnud kone läks peale 5 tunnist kodus olemist taas katki. Nagu ikka, nagu ikka. Vend rääkis paarist uuest progejubinast mille ta muusikakuulamie lihtsustamiseks teinud oli ning mida isegi teie mu blogi lugejad arvatavasti kasutate ja järsku mainis käesolevat auhinnatud dokumentaalfilmi ja päris kas mul nähtud. Vastasin talle, et sai kah hiljuti vaadatud, kuid erilist muljet ei jätnud, sest kuigi The Dandy Warhols oli aastal 1998-2000 ka minu sage muusikakülaline, siis Brian Jonestown´iga mul nii sooje suhteid ei ole ja seetõttu ei tundnud ma neid ka nii lähedalt kui vaja oleks. Ekraanilt jäid minu jaoks mõlemad bändid võõraks ja neid sõnumeid-mõtteid mis dokk pakkus, ei viitsinud pikalt peas keerutada. Teed ise bändi või fännad Anton Newcombe´i loomingt, palun väga, kuid ühe pika ajaloolise kuvana ei leidnud ma sealt lõpuks oodatud tera. 3,5/5

Ega ei suuda muidugi kekkamata jätta, et lavastaja Ondi Timoner palus aasta tagasi luba linkida üht minu arvustust oma Twitteri lehel.