Aasta peale sõja lõppu tuuakse Leningradi lähhedal asuvasse naiste tapilaagrisse poolsada sakslastest sõjavangi kes kohe autodelt maha ronides kukuvad hädaldama, et süüa pole, töö on raske ja külm näpistab. Kõik see ei tunduks nii imelik, kui paar korda jutu sees ei mainitaks fakti, et mehed toodi üle kaevandusest. Aasta kaevanduses aga tähendab seda, et uus laager peaks neile mõjuma mugava vaikse sanatooriumina, magamisruumi küllalt ja see asub korralikus raudahjuga kivimajas, süüa ka piisavalt kui arvesse võtta pealesõjaaegsed vangide normid ning ka töö ei tapa, igal juhul kolm korda kergem kui 14 tunnised kohustusliku normiga tööpäevad kaevandustes. Ja ime mis ime! kõigil on veel ka tsiviilriided seljas ning kootud käpikud-sallid. Ei tahaks üldse uskudagi, et fritsud kusagil vangistuses aasta kükitanud, sest vastasel juhul kannaksid kõik katkiseid puhvaikasid, jalarätte ja määratud laagrirõivastust.
Taas üks ääretult naivistlik ja rumal film mis püüdis näidata inimlikust küljest saksa sõjavange ja nõukogude inimesi. Muinasjutt millel ei ole reaalsusega palju ühist ja mis ei suutnud stilistikas kuidagi tõepäraseks jääda, maalides hoopis pildi milline võis lääne inimeste silmis see sõjajärgne aeg ning moraal olla. Möödalaskmisi mitmel tasandil, alustades laagrireziimi eirmisega ning lõpetades vangide füüsilise väljanägemisega. Ajaloolises mõttes null. 1,5/5
NKVD kutt ise.
päris vilets ja külm näeb ju välja
ReplyDeletepigem häirib ikka kohutavalt see inglise keel, selletõttu peab kogu aeg meelde tuletama kus toimub
Not enough!
ReplyDeleteInglise keel oli halb jah, kuna kõik rääkisid seda ühmoodi saksa ja vene asemel, siis oli tõesti häiriv.