Venelaste versioon Punamütsikese loost, ehk sovjetiaja lõpul valminud libahundilugu. Professor Gumpert, ngu ka kõik ta vaarisad, on pühendanud ennast salapärase Ljumi otsingule ja peatamisele, sest kord saja aasta jooksul ilmub kujumuutja välja ning asub punase mütsiga last otsima. Seekord oli kahe ja poole meetrine karvane hiiglane, ehk hunt inimnahas, oma ohvri leidnud üsna Eesti lähedalt, Läti poole paarikümne kilomeetri kaugusel piirist. Mees ostis relvad ja hundilõksud ning läks libalooma oma südamedaami kodu lähedusse varitsema. Just selle naise tütre oli mees hundile söödaks ette valmistanud.
Alul mõnusa fiiliga algav müstikalugu hakkas järjest enam koomilisi jooni omama ning filmi finaal meenutas juba nagu mõnda hiina kummituskomöödiat kus kari tonte ja tondipüüdjaid ringi sahmerdab. Üldises mõistes muidugi hea filmiga tegu ei olnud, kuid nõukogude aegse kinoloo tunne mis filmi saatis andis juurde väikese nostalgianõksu ning lõpuks oli tegu üsna mõnusa tobeda filmiga. Selliseid paarikümne aasta taguseid vene õudusfilme vaataks teisigi kui keegi soovitada oskab. 3,5/5
Hunt Punamütsikese mütsi rabamas.
Kaks üsna rajut nõukaõudukat:
ReplyDeleteHärra kujundaja (Gospodin oformitel), mis tegelikult polegi õudukas vaid hoopis pigem selline must romantika (Meyrink, Ewers jne.) Põhineb formaalselt Aleksandr Grini jutul... st väga vaba ekraniseering. Stiilne, aga artsy.
Raevu päev (Den gneva), mis on tegelikult SF. Põhineb Sever Gansovski samanimelisel jutul... mis iseenesest peaks juba kvaliteeti näitama... väga hea meeleoluga.
Tänan! Asun otsima.
ReplyDeleteGreat film!
ReplyDelete