Frozen - Adam Green 2010Loen hetkel Varlam Šalamovi "Kolõma jutte" ning sealsetes laagrites mõõdeti külma nii, et kui sülg enne maapinnle langemist õhus praksudes jäätus, oli väljas pakast alla miinus kuuekümne kraadi ja isegi GULAG´i mõistes terve mees ei suutnud sellise ilmaga üle tunni aja tööd teha, kuigi kõik saadeti viie kilomeetri kaugusele mets langetama, seljas vaid presentriidest püksid, labakud ja katkine puhvaika. Söödi ja magati barakkides mille temperatuur ahjudest mõne meetri kaugusel ei tõusnud kuude kaupa üle nulli ning miinus kahekümne kraadises pakases kisti juba sallid kaelast ja mütsid peast, sest tunne oli justkui saabunuks peale pikki külmakuid soojad kevadilmad.
Nüüd aga on mingi jänki Adam Green, kes tahab mulle selgeks teha, et tema on teinud filmi külmast ja külmumisest. Ei lähe läbi kulla poiss, kõik need näo jäätumised ja külmavillid 48 tunni jooksul ei veena mind, eriti aga veel kõhu täissöönud ja korralikult riides neiu uinumine pakase käes, tegu mis kohe kindlasti esimesel ööl tegemata jääks. Nii, et külma ei olnud aga mida siis oli? Hunte! Õige külmumise ja hävitava pakse asemel näidti hoopis karja verejanulisi hunte kuigi iga vaimselt terve inimese mõistus peaks võtma, et hundid ei ilmu kunagi nii inimaktiivsele kohale kui suusamägi, vaid hoiavad sealt saba jalgevahele tõmmates miilide kaugusele. Lastele mõeldud film aga arvestas laste tasemega ja seega ei olnud tegijate jaoks probleemiks panna ka hunte loomuvastaselt inimesi murdma, tegu mis noortele filmivaatajatele juba Punamütsikesest tuttav ja hirmuvõdinat garanteeriv. 
Idee ei olnud paha, lihtsalt muinasjutulises vormis sele asemel, et pakkuda üht tõeliselt külmakrõbedat survival stoorit. Sellist kus kõik tegelased mõtlevad oma tegevuse enne tormamist igati läbi ja võtavad vastu loogilisi otsuseid, mis siis pisidetailides ei õnnestu nii nagu loodeti. Ei oleks vaja olnud "tundmatus kohas pea ees vette hüppamisi" ega veriste kihvadega inimsööjahunte, vaid tõelist alajahtumist, nälga ja magamatust ning seda kõike vähemalt nädala jooksul. Ei oska ma neid teismelistele suunatud põnevikke hinnata, ikka nõuan küpsemat ja kvaliteetsemat lähenemist. 2/5
Targad hundid seal Utah´is, teavad kella täpsusega millal suusamäe personal puhkusele läheb ja ilmuvd siis kohale.
Ära ole nii nõudlik.
ReplyDeleteÄra sina lepi asjadega mille paremini tegemine ei oleks nõudnud enamat raha ega aega. Raske siis siduda riietest köis või libiseda suusakepi abil mööda trossi järgmise istmeni või ronida mööda trossi juba varakult kui käed veel külmavõetud ei olnud? Ja kui kõik võimalused kasutatud ja ikka läheb nihu, siis oleks tõeliselt põnev.
ReplyDeleteriietest nöör
ReplyDeletedamn
ma isegi ei mõelnud selle peale
Riietest nöör ei kannata sellist raskust. Nad proovisid seda minu mäletamist mööda Mythbusters'i saates.
ReplyDeletenad katsetasid seda kontekstis "vanglasärk ja vanglapüksid". tänapäeva talverõivad on siiski päris vastupidavad.
ReplyDeletevõi noh , ütleme nii, et kindlasti oleks esmasena seda nööri proovinud kui alternatiivina külmunud lihastega vastu maad põrgata.
Kui riietest nöör katkeb ja tüüp ikka alla kukub ning vigastub, siis see olekski minu arust põnevam olnud. Veab veel pool kõiest, ehk ülal olijate riideid ka kukkudes kaasa, neil seda külmem.
ReplyDeleteKülmarohtu võtame?
ReplyDeleteJägermeister und dos cervezas
Loomulikult, aga alles 16. oktoobril Floorshow üritusel.
ReplyDeleteNo 7.oktoobril vast ka põhjust veits niisutada ju...
ReplyDeleteLoodame, loodame.
ReplyDeleteJa kui mitte selle õnnestumise korral, siis sinu terviseks ikka!
Seda mõtlesingi
ReplyDeletePöidlad pihku!
ReplyDeletePihku, ikka pihku.
ReplyDeleteMis meelel, see keelel!
ReplyDeleteÄh, vähemasti on (piltide põhjal) tüüpidel mütsid peas ja hõlmad kinni. Mõne filmi puhul ikka naerad mürinal, kui tüüp kõnnib Antarktikas jope hõlmad lahti ja paljapäi...
ReplyDelete