Kuulasin täna tööl Captain Beefheart´i 1969-nda aasta albumit "Trout Mask Replica" (lisaks veel Black Math Horseman´i, kahte esimest Iron Maideni´t, Goatsnake´i ja The Obsessed´i "Lunar Womb´i") ja mõtlesin, et eelmisel õhtul vaadatud muusikafilm oleks pidanud oma sisu ja olemusega jääma just sinna kuuekümnendate lõppu või seitsmekümnendate algusesse. Aastal 1982 ei sobi enam teha filmi millest viimase poole võtab enese alla hipilik eksperimenteerimine muusika ja filmiga ning esimene poolgi kannab varasemat sõnumit ja stilistikat. Muidugi võib aga, et mitte öelda igav, proovin leida põhjust miks see muusikaline veiderdus mind ei köitnud. Võib ju lihtsalt öeld, et kunnide näitlejate pingutustest hoolimata, oli film lihtsalt püüdluseks teha midagi erilist aga ideedevaeguse tagajärjel ei kukkunud see välja. Päästsid paar ärvestatavat nalja ja head muusikapala, eriti hästi töötas Devo versioon "Worried Man Blues´ist". 2/5
Dennis Hopper, Dean Stockwell, Neil Young ja Devo.
Mitu allikat on rääkinud, et see Beefhearti album on üks parimaid mis kunagi tehtud, kuulanud aga pole... Ja Dean Stockwell (Y)
ReplyDeletemis on kõige parem album üldse?
ReplyDeletePet Sounds.
ReplyDeleteSee Beefheart oli selline... liiga oma aja kontekstis äge, praegu enam mitte nii huvitav.
ReplyDelete