Vigasiosexploitation

Vigasiosexploitation - Sebastiano Montresor 2010

Paari viimase nädala jooksul olen mitmeid kordi mõelnud Õunpüü Püha Tõnu peale, põhiliselt tänu sellele, et Philis elav sõberküsis, et kas seda tasub nende kohalikul õudusfilmidefestivalil vaatama minna aga mitmeid kordi on mõte ka niisama selle linaloo peale läinud. Olen mõelnud teose ühest negatiivsest küljest milleks on ja saab tulevikus olema teatud verstapostistaatus. Mustvalge ja absurdsena jättis ta paljudele noortele kustumatu mälestuse ning paratamatult hakatakse sarnaseid elemente kasutavat kino hiljem sellega võrdlema, kõrvutatakse Tõnuga tulevasi tudengitöid ja amatöörkatsetusi, olenemata sellest kas siis peale paari ühtiva joone üldse muud sarnasust on. Sõnumite ühtivusest ma üldsegi ei räägi, vaadatakse ikka pilti ja absurdikõverat. Näiteks käesoleva linaloo puhul hüppaks noortel filmisõpradel kohe Püha Tõnu silme ette, on ju tegu mustvalge absurdse linalooga mis kannab sarnast süngust. Enne ikka Õunpuu ja alles siis hakkaks koitma, et tegu on viiekümnendate drive-in kino tulnuka-ulmeliste ja salaagendi-seikluslike uuskasutusega Guy Maddin´i vormis ja Aki Kaurismäkile omeses huumoris. Aga ega mina ju ka ei taha võrrelda, sest filmitegija ise manifesteerib oma uut kino, ehk niinimetatud Agrestic Cinema´t vägevate sõnadega ja püüab samuti olla omalaadne. Hea helitaustaga lõbus eksperimentaalkino. 3,5/5

Peategelased Danger, Dixan-pea ja Dr. Munoz võitlemas ja allumas Soft Machine´ile.