Monday, July 05, 2010

Monkey Dust - 1. season

Monkey Dust - 1. season - Luke Carpenter, Christian Chessell, Suzanne Deakin, Paul Donnellon, Damian Fox, Martyn Jones, Steve May, Sam Morrison, Alan Smith, John Sunter, Michelle Yu 2003

Thank you Britannia selle mõnusa komöödiaseriaali eest. Mõnes momendis nagu liiga Inglismaa nägu, täis neid nimedel ja paikadel põhinevaid inside nalju milles vaid sealne põliselanik suudab täie selgusega orienteeruda, kuid muidu korraliku briti absurdisegust musta ja haiget huumorit pakkuv ning liikudes oma ühiskonnasatiiris läbi kõigi klasside, alustades kodututest ja kirvemõrtsukatest ning lõpetades poshide peo ning Tony Blairiga kes kordab igas episoodis: "Education, Win!, Education, Democracy, Education..." Kaks asja - muusika ning visuaalne külg. Sari on täis topitud moodsat kena muusikat. Eels alustab, Air kannab edasi, vahele võib-olla rocki lugu või mõni iidne estraadiartist ning üle ühe Goldfrapp´i hitlugusid. Nii mõnusalt kirju ja pop nagu on OST´i valik, on ka animaatorite käekiri. Kohati ikka lausa ahhetama panevalt head animatsioonimomendid ja kui isegi mitte geniaalsed, siis kohe kindlasti undergroundi vaimus lihtsa ja kindla pliiatsijoonega. Igat tegelaskuju ja sketši joonistab erinev kunstnik ning see lisab tugevasti isikupära ning hoiab kuvaliselt huvi ülal.
Naljad on briti sarjadele omaselt kasvule, muteerumisele ja assimileerumisele ehitatud, ehk siis sama nali hakkab end väikestes variatsioonides kordama ja seguneb lõpuks teiste situatsioonidega. Niisiis sari mis iga episoodiga järjest enam küpseb ning pakub. Samuti haakub iga sketš eelneva ning järgnevaga ning kohati on ka need üle minekud kuldne huumor ise. Hea tumeda tooniga sari! Annan punkti rohkem viimases osas nähtud pisikese Odüsseuse viite eest, see oli lihtsalt nii vaimukas. 4,5/5
Kaks sarja põhitegelast - eksirännakutelt koju naise juurde saabuv mees ja Ivan Dobsky oma ainsa kaaslase Mr Hoppy seljas.

6 comments:

  1. vaatasin hiljuti kaks esimest osa ära, tundus täitsa mõnus.
    mitu kraadi kergem kraam kui Superjail, aga minusugusele pehmole oligi SJ liiga terav amps.

    ReplyDelete
  2. Superjail oli intensiivne igas episoodis, see sari aga on ühtmoodi pehmo, kuid lõpupoole muutub paremaks, kuna tegelaskujud on tuttavad ja huumor hakkab rohkem väänduma.

    ReplyDelete
  3. Onu Kalver näitas just paari episoodi, nende alusel paistis küll väga kõva asi. Läheb peatselt vaatamisele.

    ReplyDelete
  4. Mõnus, et meeldis. Ise vaatan üht teist briti animatsioonisarja aga see pole nii hea.

    ReplyDelete
  5. Mr. Hoppy on ka komandas sesoonis tegev. Paljud tegelaskujud kaovad aga ära.

    ReplyDelete