Noorem filmisõber teavitas mind mõned nädalad tagasi, et Todd Solondz on oma kuulsale Happiness´ile järje lavastanud ning küsis, et kas ma kavatsen seda vaadata. Loomulikult kavatsen, kuid enne heitsin pilgu režissööri ühele varasemale tööle mille piraat-DVD nii mugavalt mu kätte just oli sattunud. Fear, Anxiety & Depression oli üsna suvaline linalugu mis meenutas tänu oma neurootilisele peategelasele natuke Woody Allen´i komöödiad, kuid seda mitte niivõrd tekstiteravuses kui just juudiidentiteedi väliste sarnasuste tõttu. Omanäolisust justkui ei olnudki ning minu jaoks ei osanud teos end kuhugi lahterdada, jäädes lõpuks kõige parema sildistuse juurde milleks on "Hilisema kuulsa lavastaja noorpõlvekatsetus". Keskpärane NY indiejant pooseritest ja loomeoriginaalsusest. 2/5
Ira Ellis - noor näitekirjanik.
Millal ma oma "noore filmisõbra" staatusest ometi välja saan?
ReplyDeleteSiis kui rind karvaseks kasvab.
ReplyDeleteKubemest ei piisa? :(
ReplyDeleteNo egqa ma ole selline kes sealt kontrollima läheb, ajad veel valejuttu, et noks juba džunglis aga kes see kindlaks teeb, ega sahara pole.
ReplyDeleteNo džunglist on asi kaugel, ma ikka hoian asja kontrolli all...
ReplyDeleteSa vist tahad rääkida, et kuidas sa seda hoiad kontrolli all?
ReplyDeleteMa olen lihtne poiss... kasutan kääre.
ReplyDeleteAiakääre?
ReplyDeleteHehe, vaata, et liiga hoogu ei lähe ning midagi olulist nii maha ei nüsi.
ReplyDeleteVahet ei ole, ta ei kasuta ju seda nagunii. :)
ReplyDeleteNo kui mind lärmakas Levikas kellegi kõrvale istuma TOPITAKSE, siis jah...
ReplyDelete...siis tulen välja võtta ja toppima hakata. Vahet pole, kas Levikas või elutoa diivanil.
ReplyDelete