El Dorado

El Dorado - Carlos Saura 1988

Aastaid olen kõigile kinnitanud, et Aguirre: The Wrath of God on üks imeilus ja põnev film, kuid selgus, et mäletan oma poisiea lemmikut valesti. Mäletan valet filmi. Mitte Herzogi Aguirre ei ole see mind omal ajal vapustanud konkistafilm, vaid hoopis sama lugu Carlos Saura poolt vändatult. Järelikult ei ole ma Werner Herzog´i tõlgendust sellest Ameerika mandri ajaloosündmusest üldse näinudki ja seega palun andeks kõigilt kellele ma põhja omamata reklaamjuttu olen ajanud. Loodan siiski, et palju kurja ei teinud, est ega siis Klaus Kinski pole paha, Herzogist rääkimata. Igal juhul püüan ka ise selle Jumala viha ära vaadata, teema on siiani piisavalt intrigeeriv. Seekord kiidan peale imekaunite looduskaadrite ja massiivse Amazoni müstilisuse veel ka filmi episoodilisust. Teosel on küll olemas algus, kuid puudub otsene lõpp, ehk siis Aguirre jäetakse kaamera poolt rahule õigel momendil, ei minda väntama pikka eluloofilmi, vaid näidatakse ära murdekoht ja sedagi viisaka vaoshoitusega. Lavastaja eesmärgiks ei olnud meest hulluks tembeldada, vaid näidata olukorda mis otsuseid muudab ning paratamatult mõned neist otsustest olid loogilisusest kaugel. Õnneks vältis Saura samuti tema tütrega seotud võimumänge ning libises filmi lõpusõnas neid mainimata üle. Ilus ja võimas ajaloofilm. 4,5/5

Kulla otsinguil.