The Bad Lieutenant: Port of Call - New Orleans - Werner Herzog 2009Kuu aega tagasi vaidlesin ühe endast poole vanema cinefiiliga, et kas käesolevat linalugu tuleks liigitada autorikino väärtfilmide alla või mitte. Mina toetusin paari usaldusväärse sõbra objektiivsele arvmusele ning olin seisukohal, et tegu on keskpärase laiatarbekaubaga. Tema oli filmi isiklikult näinud, sellest vaimustunud ning väitis, et Herzog pole aastakümme millegi nii vapustavalt heaga hakkama saanud. No ma siis lõpuks heldisin ja lõin käega, jättes vanainimesele õiguse. Ja siis tuli film Coca-Ciola Plazasse mis näitas kohe millega tegu, seda saastameetrit tasub uskuda, sest siiani ei ole seal ekraanil veel ühtegi säravast plastikust ümbrises massikaubast allpool riiulil asetsevat looduslikku nišitoodet linastunud.
Minu vaidluspartner oli vist peast soojaks läinud ja sama võib öelda ka Werner Herzog´i kohta. Herzogi iroonia ja tagurpidi Hollywood´i b-kino ülemängimine on muidugi üks tee asjale läheneda, kuid see on isegi liiga sürreaalne selle lavastaja jaoks ning vajab laiemat skaalat, et see nali korralikult välja tuua. Mina seda meelega tehtud roosaseebi jõulufilmi lavastamist siiski ei usu ja arvan, et ta tõsiselt (Herzogi mõistes siis) püüdis teha üht korralikku krimkat. Kõik aga oli nii pagana pealiskaudne ja eluvõõras, täitsa muinasjuttu tunne tuli peale ainult, et viimased on huvitavamad kui ühe hea inimese väikesed apsakad mis enne jõule silutud saavad, et ikka kingist ilma ei jääks.
Paha ei ole filmis keegi ja kõige vähem kivinägu Nicolas Cage, kes tegi taaskord näitekooli esimest kursust, et kui halb uudis, siis see stampilme ja kui hea uudis, siis teine stampilme. Need ilmed muidugi seal pisikeses piiris, sest sel mehel ju vaid üks ilme pea alati ongi. Piigem on filmis kõik head ja järjest paremateks muutuvad, seda tihti tänu hea haldja poolt tehtud jõuluimele mille tõttu elu laabub ilma, et ise palju veva peaks nägema. Ikka väga halb lugu heasüdamlikkusest, Herzogi pärast on kohe häbi ja seda kuuekümnele lähenevat filmifriiki Kaliforniast eui usu ma ebnam grammi võrragi. Ta vist on nüüd pidevalt LSD all. 1,5/5
Nic oli kahjuks ikka see sama Nic.
paneks 9/10, viimase aja parimaid filmielamusi, naerda sai ikka kõvasti. Ja huvitaval kombel oli Cage´i rollisooritus küll täiesti tase. Väga kahju, et sa polnud filmiga samal lained.
ReplyDeleteSul oleks vuist selle Kalifornia penskariga kerge ühist keelt leida. He he!
ReplyDeleteAga mulle jah ei meeldinud ühestki otsast ja naerma ei ajanud mitte miski. Muidugi võib seda tulevikus pidada sama laadi tehtud b-krimkaks nagu Blue Velvetit, viimane on ju jõuliselt murdnud oma nišist välja.
HABE!!
ReplyDeleteFilmi pole näinud, aga Nic-it võib halvustada ainult Con Air-ist rääkides!!!!
SELGE!?
Nic neh aga muidu on Con Air ju täitsa muhe ajaviitefilm.
ReplyDeleteMa ei tea, ma ei ole seda ilma Nicolauseta näinud.. :/
ReplyDeleteMea culpa ?
Mida sa ei ole ilma näinud?
ReplyDeleteCon Air-i ofkorrs ja keri magama !
ReplyDeleteMis mõttes Con Air´i ilma Nic´ita sa ei ole näinud? Ons Con Air´ist Nicless Version väljas või, mida sa ei ole näinud?
ReplyDeleteoehh...
ReplyDeleteNo sa ikka keerutad nagu mõni tartlane, räägi välja mis sul südamel, seleta lahti oma Con Air´i Nicless ihalused?
ReplyDeleteMis mõttes tartlased keerutavad?
ReplyDeleteMina olen tartlane.
Tartus lastake õltsi.
No mul oli siin üks teine tartlasest kommentaator ka kes eales ei viitsinud asju lõpuni seletada ja vahest kui seda tegi, siis lõpuks kustutas oma kommentaarid. Pidi teda ka tagant utsitama, et lõpuks teada saada mida mees mõtleb ja öelda tahab.
ReplyDelete